SEB värsked andmed kinnitavad, kui kuum on olukord kinnisvaraturul

SEB kodulaenude statistika kinnitab eluasemelaenude turu aktiivsust: tänavu esimeses kvartalis väljastatud kodulaenude maht kasvas 39% ja uusi lepinguid sõlmiti 20% enam kui eelmisel aastal samal ajal. Keskmine kodulaenu summa on möödunud aasta sama ajaga võrreldes kasvanud 16%, ulatudes ligi 101 000 euroni.

„Möödunud aasta esimese kvartali lõpus ja suvel vähenes koduostude finantseerimine oluliselt ja seda peamiselt tervisekriisist tekkinud ebakindluse tõttu. Kuivõrd enamikes valdkondades ei kujunenud olukord nii pessimistlikuks, kui algselt ennustati, on kodumajapidamiste kindlus suuresti taastunud ning see kajastub ka eluasemelaenu numbrites," sõnas SEB Panga juhatuse liige ja jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen.

Balti riikide võrdluses on keskmine kodulaenu summa aastaga kasvanud kõige rohkem Eestis (16%), ulatudes ligi 101 000 euroni. Järgnevad Leedu, kus keskmine kodulaenu summa kasvas 15% vastavalt ligikaudu 73 000 euroni ja Läti, kus keskmine kodulaenu summa suurenes 13% vastavalt ligikaudu 71 000 euroni.

„Eesti eluasemelaenude turu ärksust on põhjustamas mitme teguri koosmõju: esiteks eelmisel aastal edasi lükatud koduostude realiseerumine, teiseks töötasu jätkuv kasv mitmes sektoris ning töötuse mitte oluline suurenemine ning kolmandaks hoiuste kasv. Kindlasti mõjutavad ka koroonapiirangute järkjärgulisest leevendamisest tingitud optimism, pensioni teisest sambast vabanevate vahendite ja ühes sellega ka mõningane inflatsiooniootus, soodsad eluasemelaenuintressid ja laenude kättesaadavus. Kliendid, kelle maksevõime seda lubab, eelistavad kodu osta pigem uusarendustesse, mille osakaal kodulaenude hulgas on kasvanud. Peamiselt see ja ka uute korterite endi hinnakasv ongi viinud keskmise laenusumma kasvuni," selgitas Leppänen.

„Kuna olulistes piirkondades on uusarenduste nõudlus ületamas pakkumist, on see viinud uute korterite hinnatõusuni. Olukorda tasub jälgida, suuremaks teemaks võib see kujuneda siis, kui piirkonna keskmise ruutmeetri hinna ja keskmise palga vahelised käärid muutuvad liiga suureks. Taolised märkimisväärsed kõikumised ei ole pikas vaates head," soovitas Leppänen säilitada kinnisvara soetamise plaanimisel rahu ja kainet meelt.