Avaldame tema pöördumise täismahus:

Olukorras, kus riigi eelarvestrateegia kärped toovad palju vastuolusid ja mõjutavad oluliselt Eesti strateegiliste prioriteetide seadmist, jääb riigil igal aastal tööjõumaksudena võtmata ligi 100 miljonit eurot maksutulu. Ometigi aitaks see vältida või vähemalt vähendada plaanitavaid kärpeid ja päästa nii Kaitseväe orkestri kui mõne muu muidu tegevuse lõpetamisele suunatud üksuse.

Nii-öelda skeemitamine tööjõuturul on teada probleem, mis Maksu- ja Tolliameti hinnangul puudutab igal aastal umbes 15 000 inimest - selle tulemusena kaotab riik maksudena ligi 70 miljonit eurot. Minu enda hinnangute kohaselt on need numbrid veelgi suuremad ehk üle 20 000 inimese ja 100 miljoni euro maksutulu kaotust - sellise kalkulatsiooni saab teha igaüks, kes võtab Maksu- ja Tolliameti avalike andmete registrist ette tööjõuvahendusettevõtete käibenumbrid ja nende suhte sotsiaalmaksude maksmisesse.

Skeemitamise ja maksude haihtumise tuum algab peamiselt sellest, et kui Eestis tegutsev ettevõte vajab töötajat, kes värvatakse mõnest välisriigist valdavalt mõne soliidse, kuid tegelikult probleemse tööjõuvahendusettevõtte kaudu - neid on meil Eestis kahjuks omajagu. Vahendajale tähendab see kohustust maksta välisriigi töötajale vähemalt Eesti keskmist palka, milleks on praegu 1400 eurot.

Kuid kuna meie kohalikel ettevõtjatel ei ole alati võimalust ega valmisolekut maksta sellist palka - eriti olukorras, kus tegemist on turu normist mitmekordselt kõrgema palganumbriga - otsivad ettevõtted alternatiivseid viise, kuidas vajalik töö vajalike inimestega ära teha ja sealjuures vee peale jääda.
Riigi vähene ressurss maksutulu jahtimisel ei tähenda, et see peaks jääma saamata. Praegust olukorda leevendaks juba ka keskmise palga nõudest loobumine, mis aitaks tõsta turul legaalset konkurentsi ja tuua sellest saadav maksuraha riigile.