Soome pikendas riiki sisenemise piiranguid 27. juunini kõigile reisijatele, kelle kodumaal on kahe nädala nakatumisnäit 100 000 elaniku kohta üle 25. Soome reisimiseks on sellisel juhul kohustuslik jääda 14 päevaks eneseisolatsiooni. See nõue laieneb ka Eestile, kus nakatumisnäit on neljapäevase seisuga 138.

Küll aga nõustus Soome tegema järgmisest nädalast erandi töörändele Eestiga, mis tähendab, et emmas-kummas riigis tööl käijad ei pea eneseisolatsiooni jääma. Samas aga võivad Soomes töötavad eestlased või Eestis töötavad soomlased reisida alates 7. juunist kahe riigi vahet üksnes lennukiga. "Aga mitte veel laevaga," toonitas välisministeeriumi asekantsler Märt Volmer.

Ränne on pausil olnud pea pool aastat

Soome valitsus otsustas alates 27. jaanuarist sulgeda piirid, välja arvatud mõnede kitsaste elualade esindajatele. Kuna Soomest lahkumine tähendas, et pärast töökohta naasta on võimatu, siis on töötajad naaberiigis lõksus olnud sellest ajast saati.

Eelmisel nädalal kirjutas Eesti Päevaleht, kuidas pikalt keelatud olnud tööränne võib osale Soome kinni jäänud Eesti töötajatele tekitada uue maksukohustuse. Küsimus puudutab hulka Soomes töötavaid inimesi, kes lühiajalisi otsi tehes pole makse maksnud põhjanaabrite juures, vaid teinud seda n-ö elukoha järgi ehk Eestis. Kuigi üldiselt nõuab Soome, et kõik seal palka saavad inimesed maksaksid ka kohapeal makse, siis Eesti ja Soome vaheline maksuleping lubab ajutiselt seal töötavatel inimestel mingitel tingimustel jääda makse maksma Eestisse.

Lihtsustatult võib see välja näha nii: inimene töötab küll Soomes, aga ta on sinna saatnud Eesti tööandja, kes näiteks on võitnud seal lepingu mingite tööde tegemiseks. Kui Soomes ei kogune sedasi tööpäevi aastas üle kuue kuu jagu (täpsemalt 183 päeva 12 kuu jooksul), ei ole vaja end Soomes maksumaksjana arvesse võtta, kui inimene ütleb, et elab ametlikult edasi Eestis.

Usaldusmeetmed pole olnud piisavad

Päev enne piiride sulgemist võis Tallinnast Helsingisse väljunud laeval näha nukras meeleolus reisijaid, kes ei teadnud toona, millal nad uuesti kodumaale saavad tulla.

Eesti on teinud pingutusi selle nimel, et ränne kahe riigi vahel taastuks. Näiteks pöördus riigikogu Soome parlamendi poole, märkides, et reisipiirangu tõttu on keerulisse seisu sattunud paljud Soomes töölepingu alusel töötavad Eesti elanikud. "Need tuhanded inimesed jagavad tööd ja kodu kahe riigi vahel ning selline piirang toob kaasa suuri raskusi nende inimeste ja perede elus," märgiti pöördumises.

Pöördumises sooviti leida naaberriigiga usaldusmeetmed, mis vähendaksid viiruse levikut piiriülesel liikumisel, kuid võimaldaksid taastada piiriüleste töötajate liikumise meie riikide vahel.

Aprillis teatas näiteks Tallink, et hakkab oma laevadel igapäevaselt kiirtestimist võimaldama. Ettevõte on pakkunud koroonaviiruse kiirtestimist teenusena oma süstiklaevadel alates 9. aprillist igal reedel.

"Kuna kiirtestimise teenus on reisijate poolt väga hästi vastu võetud, huvi selle vastu on suur ja tõenäosus, et negatiivse testi tõendit nõutakse Eesti ja Soome vahel reisivatelt klientidelt ka pärast kehtivate reisipiirangute leevendamist, soovib Tallink anda oma panuse, et reisimine oleks võimalikult turvaline ja et kliendi jaoks oleks reisimine nii mugav ja stressivaba kui võimalik," kirjeldas aprillis Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link.

Testimisvõimalus ei ole olnud seni Soomele piisavaks usaldusmeetmeks, et lubada kahe riigi vahelist töörännet.