1920. aastal oli maailmas tarbitud energia kogus umbes 18000 TWh, 2019. aastaks olime jõudnud koguseni 173 340 TWh. Ehk saja aastaga kümnekordne kasv! 20. sajandi alguses olid peamisteks energiaallikateks traditsiooniline biomass ja süsi, mis hoolimata energiaallikate mitmekesisusest on tänapäeval endiselt olulised. Teistest olulisematest allikatest on lisandunud maagaas ja nafta. Mida aga tähendab 173 340 TWh? Kes kodust elektriarvet on vaadanud, on näinud seal tarbitud energiat ühikuga kWh. Soovi korral võime selle teisendada näiteks tonni õliekvivalendiks, kaloriks või Briti termiliseks ühikuks – energiaühikute maailm on kirju. Kuna energeetikas tehakse asju suurelt, siis on seal valdavalt kasutusel ühikud eesliidetega mega- (106), giga- (109), tera- (1012) ja peta- (1015).

173 340 TWh on 624,024 EJ (eksadžaul ehk 1018 J). Sellise koguse energiat saame, kui põletame umbes 31,2 Gt (gigatonn ehk 109 t) kuiva puitu või kui paigaldame ligi 0,9 miljonit km2 päikesepaneele. Kuna puidu kogumass maakeral on umbes 530 Gt, siis võime sellega rahulikult üle 15 aasta harjumuspäraselt jätkata.

Milline tegija on maailma mastaabis Eesti? Meie aastane energiatarbimine on suurusjärgus 200 PJ (petadžaul ehk 1015 J), mis on võrdne umbes 40 miljonis välgulöögis sisalduva energiaga. See moodustab vaid 0,03% maailma summaarsest energiatarbimisest, mis tundub justkui olematu, kuid teisest küljest on meil energiatarbimine inimese kohta ligi kaks korda kõrgem kui maailma keskmine. Kõlab kehvasti? Võime end lohutada sellega, et on ka meist hullemaid näiteid – USA, Kanada, Norra, Island ja Lähis-Ida naftariigid. Kindlasti on ruumi arenguks, kuid mis suunas?

Kui soovid tulevikus olla suunanäitajaks energeetika valdkonnas, siis TalTechi energiatehnoloogia instituudi bakalaureuseõppekava „Keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia” annab sulle selleks tugeva lähtepunkti. Kui soovid saada vajalikud alus- ja inseneriteadmised nii elektrijaamade, soojusvarustussüsteemide kui ka energiat kasutavate seadmete töö kohta, siis on energiatehnoloogia instituudi „Energiatehnoloogia ja soojusenergeetika” magistriõppekava loodud just sinule. Vaata lähemalt siit.

Vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli juba käib! Avaldusi saab esitada 6. juuli keskpäevani.

Jaga
Kommentaarid