Martin Läntsi sõnul on Eestis väikelaenud kallid peamiselt seetõttu, et inimesed ei võta eri pankadest võrdlevaid pakkumisi. „Tarbijad peavad praegu ka väikelaenu taotlemiseks igasse panka oma finantskohustuste kohta eraldi info saatma ning see teeb protsessi kohmakaks ja mitte alati ka kõige täpsemaks," ütles Länts.

„Kui kodulaenu taotlemisel küsitakse tavapäraselt pakkumisi kõigist suurtest ja järjest enam ka väiksematest pankadest, siis auto, remondi või väikelaenu puhul ei viitsita praeguse kohmaka protsessi tõttu seda teha. Tihti võetakse pakkumine ainult oma kodupangast, kes ei pruugi soodsaimat intressi pakkuda. Seetõttu tuleks ka väikelaenu võttes küsida alati võrdlevad pakkumised mitmest pangast," soovitas Länts

„Riiklikult loodav niiöelda positiivne krediidiregister tähendab seda, et tekiks ühtne andmebaas, kus inimese olemasolevad laenud ja liisingud on kirjas ning kliendid ei peaks enam ükshaaval igasse panka oma andmeid esitama" ütles Länts.

„Tarbija võidaks sellisest pankadeülesest andmebaasist, sest see muudab võrdlevate pakkumiste võtmise lihtsamaks ja kiiremaks. Seetõttu pankade konkurents suureneb ning laenamine peaks odavamaks muutuma," lisas Länts.

Martin Läntsi sõnul hoiaks ühtne krediidiregister pankade aega kokku, mis samuti võimaldab soodsamat teenust pakkuda. „Ühtne register annab ka selgema ülevaate inimese võetud kohustustest ning vähendab üle võimete laenamise ja makseraskustesse sattumise tõenäosust," ütles Länts ja lisas, et sarnased registrid on olemas enamikes Euroopa riikides.

„FinanceEstonia osaleb registri loomise protsessis ning julgustame ka Eesti riiki registri loomisele kaasa aitama, et palju aastaid keerelnud idee saaks lähiajal teoks. Loodetavasti näeme veel sel aastal vastavat riiklikku eelnõud ning paari aastaga võiks register ka juba toimida," lisas FinanceEstonia krediidiandjate töögrupi juht Martin Länts.