Facebookis on loodud selleks eraldi üritus, kus on end osalema märkinud 85 inimest, huvilisi on 375.

Meeleavalduse põhjuse leiab samuti sellest Facebooki lehelt:

Vabariigi Valitsus soovib seaduseelnõude muudatustega toetada põlevkivikateldes biomassi massilise põletamise ning seadustada Keskkonnaagentuuri juhtide seadusevastane käitumine statistilise metsainventuuri lähteandmetele ligipääsu piiramisel. Selline käitumine on lubamatu, sest see suurendab survet metsade raiele Eestis, võimendab kliimamuutusi ning kaotab võimaluse teadlastel kontrollida riigi tegevuse õiguspärasust.

Kolmapäeval 16.06 toimub Riigikogus seaduseelnõu 156 2. lugemine ja 292 lõpphääletus. Koguneme Toompea Lossi esisel kell 13, et tuua avalikkuse ette eelnõude looduskeskkonda hävitav ja kuritegelik olemus. Meeleavaldusel võtavad sõna teadlased ja keskkonnakaitsjad. Mikrofon on avatud.

  • Eesti Riik peab loobuma maksumaksja raha kasutamisest biomassi põletamise toetamiseks ja kliimamuutuste võimendamiseks!
  • Valitsus peab kindlustama sõltumatutele osapooltele SMI alusandmetele ligipääsu, andmete pealt tehtav statistika peavad olema sõltumatult kontrollitav.
  • Metsaregistris olevad raieandmed peavad olema kättesaadavad ja kontrollitavad ka akadeemilise või riiklike ekspertiiside (Riigikontroll) poolt.


SE 156

Eelnõuga 156 soovib Valitsus toetada põlevkivikateldes biomassi massilist põletamist koos põlevkiviga. Eelnõu põhjendamiseks kasutatakse EL seadusauku, mis sätestab, et biomassi põletamine on CO2 neutraalne ja seega kliimasõbralik tegevus, seega peaks põletamine kaasa aitama ka kliima ja taastuvenergia eesmärkide täitmisele. Puidu põletamisel paiskub KWh kohta õhku rohkem süsinikku kui fossiilkütustest, mistõttu põhineb eelnõu valedel. Numbrite mitte arvestamine ei vabasta meid masspõletamisega kaasnevast kahjust. Teadlased on kutsunud Euroopa Liitu ja liikmesriike energiaks puidu põletamist lõpetama. Eesti Riik peab loobuma maksumaksja raha kasutamisest biomassi põletamise toetamiseks ja kliimamuutuste võimendamiseks!

SE 292

Eelnõuga 292 soovib Valitsus muuseas piirata ligipääsu SMI-andmete ja need salastada. Kuigi eelnõus on välja toodud tingimused, mille puhul Keskkonnaagentuur võib andmed väljastada, ei välista eelnõu Keskkonnaagentuuri direktori omavoli alusel andmete väljastamisest keeldumist. See piiraks võimalust sõltumatult kontrollida riigi tehtud mõõtmisi ja arvutusi ning metoodikat, mis on oluliseks aluseks raiemahtude määramisel ning CO2 tasuta kvootide saamisel EL-ilt. Sisuliselt võimaldaks see riigil kergesti valetada oma rahvale ja näidata puidu tagavara tegelikkusest suuremana. Niivõrd oluliste andmete salastamine on lubamatu ning ohustab Eesti looduskeskkonda.

"Värskete andmete järgi on Eesti puistute puidutagavara vähenenud aastaga üheksa miljoni tihumeetri võrra ehk Eesti metsa netojuurdekasv oli 9 miljonit tm. Keskkonnaagentuur väitis aga eelmisel nädalal SMI-andmetelt tehtud järeldusi tutvustades, et netojuurdekasv oli 14 miljonit tm. 9 ja 14 on üpris erinevad arvud. Need andmed vajaksid kontrollimist. Kontrollimist, mida SE 292-ga üritatakse piirata.

Eelnõu kriitilised täiendusettepanekud ei ole läbinud arutelu komisjonides. Arutelu on aga kriitilise tähtsusega Riigikogu õiguspäraseks toimimiseks. Nõuame Riigikogult seadusemuudatuste üle arutelu.

Need on vaid mõned valukohad, mis antud eelnõudega katastroofiliselt valesti on. Ametnike ja valitsuse omavolitsemine ohuks rahva ja looduse püsivusele. Kiirkorras seaduste läbisurumine ei ole aksepteeritav," on meeleavalduse selgituses kirjas.

Mida täna arutatakse?

Täna arutatakse tõepoolest riigikogus valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE). Selle siht on suurendada konkurentsi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel, vähendada fossiilkütuste kasutamist elektritootmisel ning parandada Eesti elektrienergia tootmise varustuskindlust. Senise regulatsiooni kohaselt tohib siseriikliku taastuvenergia eesmärgi täitmiseks korraldatavatel vähempakkumisel osaleda vaid selline tootmisseade, mis ei ole enne vähempakkumist elektrienergiat tootnud.

Muudatuse kohaselt võib tulevikus sellisel vähempakkumisel osaleda ka olemasolev tootja, motiveerimaks selliseid tootjaid edaspidi kasutama elektritootmise sisendina fossiilkütuste asemel taastuvaid energiaallikaid. Sellisel juhul võib vähempakkumise võitjale maksta toetust iga vähempakkumise kohta kuni kolme aasta jooksul alates vähempakkumise objektiks olnud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise alustamisest.

Loe Eesti Energia esindaja kommetaari siit.