Portugali kapten on tuntud kui suur tervislikkuse etalon. Kõnealusel pressikonverentsil võttis ta kätte veepudeli ja soovitas juua selle sisu. Ka see pudelivesi oli Coca-Cola vihmavarju all olev bränd. Kuid 550 miljoni jälgijaga superstaar oli suurfirmale teinud tugevat kahju.

„See on loomulikult oluline moment igale brändile, kui maailma enim jälgitud jalgpallur midagi sellist teeb," ütles Coca-Colat kaks aastakümmet nõustanud sporditurunduse konsultant Tim Crow.

„Coca-Cola maksab kümneid miljoneid, et olla UEFA sponsor. Sellega tulevad kaasa ka lepingulised kohustused nii föderatsioonidele kui meeskondadele. Nende osaks on ka pressikonverentsidel osalemine koos logode ja toodetega. Aga alati peituvad siin ka riskid."

Suured brändid ei ole kunagi suutnud kontrollida seda, mida nende poolt toetatud suured staarid teevad. Nike otsustas seksiskandaali keskel stoiliselt seista Tiger Woodsi kõrval, samal ajal kui golfigeenius kaotas Gillette'i ja Gatorade toetuse. Ronaldo tegu osundab aga täiesti teistsugusele ohule. See on sündinud sotsiaalmeedia ajastul.

„See on persoonibrändi ja personaalsete kanalite populaarsuse kasvu küsimus. See annab nii kuradi palju jõudu. Just see võimaldab Ronaldol oma tõekspidamisi levitada," ütleb PR-asjatundja Mark Borkowski.

36-aastane Cristiano Ronaldo on ehitanud üles terve impeeriumi, mis on toonud talle sisse üle miljardi dollari. Selle raha sees on nii otseselt jalgpalliga teenitu kui ka reklaamirahad. Sotsiaalmeedia annab talle aga globaalse platvormi - pool miljardit inimest Instagramis, Twitteris ja Facebookis. Just see on võimaldanud tal murda lahti reeglitest, mille on kehtestanud klubid, võistluste korraldajad ja sponsorid. Ta on Instagrami suurim teenija, nõudes ühe postituse eest miljon dollarit. Aastas teenib ta sotsiaalmeedia kaudu 40 miljonit dollarit. See on rohkem kui tema palk Torino Juventuses, kus ta klubijalgpalli mängib.

„Inimesed räägivad, et tegemist on sportlasaktivismiga ja selles on oma tõde," arvab Crow, lisades, et atleedid on aina enam ise teatud teemadel aktivistid. Seda on näha pressikonverentsidel täna ja ka tulevikus.

Paul Pogba, kes on moslem, eemaldas pressikonverentsil Heinekeni alkovaba õlle pudeli. Crow tõi aga kõige parema näitena sportlasaktivismi kohta välja Naomi Osaka juhtumi. Maailma teine reket loobus Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel osalemisest, kui talle tehti 15 000-dollariline trahv. Põhjuseks see, et ta ütles, et ei kavatse meediaga suhelda, kuna see mõjutab tema vaimset tervist. Meediasuhtlus on selliste turniiride puhul sportlaste jaoks kohustuslik.

Osaka kasutas oma enam kui 4 miljoni jälgijaga Twitteri kontot, et anda teada oma ärevusest ja sellest, et sportlaste ja meediasuhtluse reeglid on ajast ja arust.

„Aktivism on iga sporsori radaril," ütleb Crow, kes usub, et Ronaldo samm võib tähendada seda, et tooteid ei soovita enam sel moel pressikonverentsidel presenteerida.

„Mina arvan, et sponsorite toodete asetamine pressikonverentside ajal sportlaste ette on oma aja ära elanud. See ei ole usutav ja ongi aeg see ära jätta," arvab ekspert. „Mitmed mu kliendid on seda juba varem rääkinud. Eriti need, kes soovivad kõnetada nooremaid tarbijaid. Sponsoritel on niigi võistluste ajal piisavalt enda näitamise võimalusi."

Naljahambad on juba jõudnud teha video sellest, kuidas Coca-Cola tõstis omakorda Cristiano Ronaldo pressikonverentsil EM finaalturniirilt välja.