Kõige silmanähtavam muudatus, mida me kolmapäeval Euroopa Keskpanga nõukogus uue strateegiana kokku leppisime, on varasemast selgemini sõnastatud hinnatõusu ohjeldamise eesmärk euroalal. Ehk mida euroala keskpangad oma rahapoliitikaga õigupoolest saavutada tahavad, kui juttu on madalast ja stabiilsest hinnatõusust euroalal.

Varasem euroala keskpankade tegevust raamistanud eesmärk oli hoida hinnatõusu „2% lähedal, aga alla selle“. Kolmapäeval otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus, et nüüdsest alates on eesmärgiks konkreetne 2% hinnatõusu eesmärk. See esmapilgul kosmeetiline muudatus loob senisest suurema selguse, millise hinnatõusuga euroalal peaksid arvestama nii inimesed ja pikemaajalisi plaane tegevad ettevõtted, aga kindlasti ka finantsturgudel otsuste tegijaid. Selgem eesmärk aitab kõigil paremini mõista Euroopa Keskpanga valikuid poliitikaotsuste tegemisel, mis mõjutavad laenuraha hinda ja kättesaadavust.

Euroala keskpankade poolt sihitav hinnatõusu eesmärk ei saa tähendada täiesti olematut hinnatõusu. Kuna me eesmärgina sihime euroala keskmist hinnatõusu, siis olematu hinnatõus tähendaks paratamatult, et mõnes euroala riigis oleks alati hinnalangus. Ajalooline kogemus näitab, et vähegi püsiv hinnalangus riigis pärsiks ahelreaktsioonina majandustegevust ja ohustaks seega ka töökohti.

Keskpangad on harjunud ohjeldama liiga kiiret hinnatõusu. Viimased kümmekond aastat on keskpankurid elanud „huvitaval ajal“, kus oleme maadelnud hoopis ohtlikult madala hinnatõusuga. Majanduse stabiilse arengu (loe: töökohad) seisukohast ohtlikult aeglane hinnatõus on tingitud globaalses majanduses toimunud struktuursetest muudatustest, nagu näiteks e-kaubanduse rolli suurenemine ja aeglustunud tootlikkuse kasv.

Euroopa Keskpanga uus strateegia lähtub tõdemusest, et hinnatõusu kas kiirendamiseks või aeglustamiseks ei piisa enam alati tavapärastest keskpankade otsustest muuta intressimäärasid. Viimasel kümnekonnal aastal on keskpankade jaoks intressimäärade muutmise kõrval muutunud uuteks rahapoliitikahoobadeks võlakirjaostud, pikaajalised laenud kommertspankadele ja finantsturgudel ootuste juhtimine selgema kommunikatsiooni abil. Ootuste juhtimine tähendab sisuliselt seda, et keskpank kirjeldab võimalikult selgelt tingimusi, millal näiteks intressimäärade tõstmist oodata võiks. Ootuste juhtimine tähendab, et majandusotsuseid tegevad inimesed, ettevõtted ja finantsturud arvestavad oma plaanides rohkem sellega, et hinnatõus järgmistel aastatel on umbes 2%. See omakorda aitabki keskpangal paremini soovitud hinnatõusu eesmärki saavutada.

Kolmapäeval leppisime Euroopa Keskpanga nõukogus kokku, et 2% hinnatõusueesmärk on sümmeetriline. See tähendab, et keskpank reageerib ühtmoodi jõuliselt mistahes hinnatõusu eesmärgist kõrvalekaldumisele, olgu see siis inflatsioon üle või alla 2% piiri. Siinkohal on oluline tähele panna, et keskpankade eesmärk pole see, et hinnatõus oleks igal kuul täpselt 2%. Me sihime 2% suurust hinnatõusu keskpikas ajahorisondis, mistõttu ajutiselt võib tegelik inflatsioon kõikuda 2%st nii madalamale kui ka kõrgemale. Küll aga pole Euroopa Keskpanga eesmärk n-ö kompenseerida pärast pärast pikemat aega toimunud väga väikest hinnatõusu 2%st kiirema püsiva inflatsiooniga järgmistel perioodidel.

Kui investorid, ettevõtjad ja ka paljud teised inimesed teavad, mida keskpangalt oodata, koonduvad ka eeldatavasti kõigi nende ootused pikaajalise hinnatõusu suhtes lähemale sellele optimaalseks hinnatud 2% tasemele. Ootused mõjutavad aga majanduses meie käitumist ja see väljendub lõpuks ka tegelikes majandusnäitajates. Seega teeb selge ja usutav strateegia ka keskpangale oma eesmärkide saavutamise lihtsamaks ja nõuab loodetavasti tulevikus sellevõrra vähem jõulist turgude tegevusse sekkumist, näiteks mahukate võlakirjaostude kaudu.

Minu jaoks on tähtis, et me sõnastasime Euroopa Keskpanga nõukogus selge põhimõttena, et erinevaid poliitikaotsuseid langetades hindame alati nende sammude proportsionaalsust ja võimalikke negatiivseid kõrvalmõjusid. Me teame, et madalad intressimäärad ja keskpanga võlakirjaostud (loe: väga odav laenuraha) on euroala, sh Eesti majandust elavdanud, aidanud luua uusi töökohti ning vältida finantskriisi koroonaepideemia ajal. Kaalukausi teisel poolel on aga keskpangal vaja hoida oma otsuste hinda, mis kaasneb majandusele väga odava laenuraha pakkumisega. Selleks hinnaks on ohud, et finantsturgudel tekivad n-ö hinnamullid ehk finantsvarade hinnad paisuvad ebaloomulikult kõrgele. Samuti kaasneb väga odava laenurahaga risk, et tekib soodne pinnas ohtlikuks võlakoormuse kasvuks, eriti just valitsuste osas.

Ettevaates on tähtis, et lähiaastatel hakkame inflatsiooni mõõtmisel arvestama ka eluasemekulusid. Mullu novembris korraldasime Eesti Pangas kohtumise erinevate eluvaldkondade esindajatega, selleks et kuulda, mis on neile hinnatõusu puhul oluline ja mida nad keskpangalt ootavad. Üheks põhiteemaks olid eluasemega seonduvad kulud nii Eestis kui ka mujal euroala riikides. Mul on hea meel, et euroala keskpankade strateegia ülevaatuse raames said erinevate eluvaldkondade inimesed kaasa rääkida ja sellel oli ka konkreetne tulemus.

Keskpanga tegevuse peamine eesmärk on selge ja selleks on meie ühise raha väärtuse hoidmine. Samas ei saa eitada, et kliimamuutused ja -poliitika mõjutavad vahetult majanduse toimimist, puudutades selle kaudu otseselt ka keskpanka. Seetõttu on väga hea, et nüüdsest on keskpanga poolt välja öeldud, kuidas me kavatseme kliimapoliitikat oma tegevuses arvesse võtta. Esimene ja elementaarne samm on, et me peame kindlasti täiustama oma majandusmudeleid, nii et need suudaksid arvestada kliimapoliitika mõjudega. Lisaks oleme aga nüüd kokku leppinud ka tegevusplaani, kuidas hinnata kliimamuutustest tulenevaid riske finantssektorile ja kuidas pidada silmas konkreetsete ettevõtete tegevuse kooskõla kliimapoliitika eesmärkidega, kui me ostame ettevõtete võlakirju või aktsepteerime neid laenutagatisena. Keskpanga roll kliimamuutuste kontekstis on niivõrd põnev ja nüansirohke teema, et selle korralik selgitamine nõuab aga juba ilmselt eraldi artiklit.