Ettevõtteid ei paina enam tarnekriis, vaid tööjõupuudus
(61)
Finesta tegevjuhi Pasi Harttuneni sõnul hakkas teises kvartalis ülemaailmne komponendikriis näitama tasaseid taandumise märke ning päevakorda on taas tõusnud Eesti majandust piirav üha süvenev tööjõupuudus.
“Kui esimeses kvartalis panid mitmed ettevõtted oma kasvuplaanid olukorra stabiliseerumiseni ootele, siis teises kvartalis oli selgelt näha taastumist ning peamiseks piduriks on taas aasta-aastalt kasvav ja Eesti majandust juba mitmeid aastaid piirav töökäte puudus,” räägib Harttunen muutustest tööjõuturul.
Harttuneni sõnul võiks Eesti tööjõuturu olukorda võrrelda nullpunkti mänguga, kus välistööjõule suletud mängulaual on käikude summa alati null ning iga võit tähendab kellegi kaotust.
“Kui Eesti välistööjõu piirangud sunnivad meid mängima nullpunkti mängu, siis naaberriigid mängivad hoopis teiste reeglite järgi ning see seab meie ettevõtted väga ebavõrdsesse olukorda. Sisuliselt tuleb meie ettevõtetel üha väiksema arvu mängijatega väravaid lüüa, samal ajal kui teiste riikide meeskonnad mängivad täiskoondistega ning meelitavad üha uusi mängijaid enda ridadesse,” iseloomustab Harttunen kujundlikult Eesti tööjõuturu peamist kitsaskohta, mis vähendab Eesti ettevõtete ja majanduse konkurentsivõimet.
Tööjõuturu eksperdi sõnul on ettevõtted tööjõupuuduse leevendamiseks tehnoloogiasse ja automatiseerimisse investeerimise võimalused juba paljuski ära kasutatud, aga oskustööliste puudujääk, eriti töötlevas tööstuses, pole leevendust saanud, pigem vastupidi.
“Ühelt poolt ei tule tööstusesse piisavalt noori peale, neid erialasid õpitakse vähe, sest sinikraede ametikohad pole noortele nii atraktiivsed. Teisalt jäädakse varem pensionile, aga kõige rängema hoobi annavad Eesti väga piiratud välistööjõu kasutamise reeglid, sest need seavad Eesti ettevõtted lähiriikide võrdluses väga ebavõrdsesse olukorda,” loetleb Harttunen tööjõupuuduse põhjuseid ning lisab, et automatiseerimine üksi tervet töökäte puudust ei asenda ning ranged välistööjõu piirangud viivad pikas plaanis investeeringud ja suured tööstusettevõtted Eestist välja.
“Kui varasemalt oli Eesti Baltikumis number üks, siis nüüd on Leedu nii investeeringute kui ka inimeste meelitamisel meist oluliselt atraktiivsem sihtkoht,” ütleb Harttunen ning lisab, et isegi väga konservatiivsed riigid nagu Ungari ja Poola on mõistnud atraktiivseks tööjõu liikumise sihtriigiks olemise tähtsust ning meelitavad lähiriikidest töötajaid, hoolimata oma konservatiivsest maailmavaatest.
“Niisamuti Soome, kus rahvaarv pole kunagi varem olnud nii suur kui praegu, sest seal on mõistetud, et kui pensionäride hulk kasvab, siis heaks toimetulekuks on vaja maksumaksjaid ja nad tuleb mujalt enda juurde meelitada. Korrektselt turule lubatud välistööjõud toob riigile maksutulu ja tööandjale vajalikke abikäsi ning tagab töötajale õiglased töötingimused ja sotsiaalsed garantiid,” selgitab Harttunen.
