Tarmo Trei kinnitusel pole teedeehitus viimase aastaga tellija jaoks märkimisväärselt kallimaks läinud ning tee keskmine ruutmeeter maksab lõpptarbija jaoks suures plaanis mullusega sarnast hinda. „Sektoris ei ole hetkel probleeme põhimaterjalide saadavusega – liiva, asfalti ja killustikku täna jätkub. Ka töökäsi on suurte projektide lõikes siiani piisavalt, et näiteks neljarealisi teid praegusest kiiremaski tempos ehitada,“ ütles Trei.

„Kuna teedeehituses on peamine tellija avalik sektor, siis ei konkureeri riik ressursside pärast avaliku sektoriga ning saab vajadusel ise hästi tellimuste mahtu reguleerida. Seega pole ohtu, et riigipoolsed tellimused mingil moel turuhinna kunstlikult üles ajaks. Liiatigi on tegijaid palju ja ressursivarud olemas, mistõttu on ka sektorisisene konkurents täna erakordselt tihe,“ ütles Trei.

„Ka Transpordiamet kinnitab, et tee-ehituse valdkonnas pole ülekuumenemist tunda, hangetel osaleb arvestatav hulk pakkujaid ning hinnatõusu tellija jaoks pole märgata,“ lisas Trei.

„Suurematel tee-ehitajatel on oma asfaltsegude tootmine ja neil on aasta tootmismahtusid analüüsides peaaegu kolmandik ressursist kasutamata. Ehitajad, kellel oma asfaltsegude tootmine puudub, peavad küll tarneid rohkem ette planeerima, aga mingit ülekuumenemist sektoris hetkel näha ei ole. Tee-ehitajad suudaksid tänase ressursiga mahuliselt oluliselt suuremaid objekte teha,“ ütles Trei.

Tarmo Trei kinnitusel plaanib riik pikalt alarahastatud taristuehituse mahtusid lähiaastatel hüppeliselt vähendada ning siis jääb tee-ehitajatel märgatavalt ressurssi üle. „Riik on ehitanud kolme põhimaanteed neljarealiseks üle 30 aasta ning praeguse rahastuse ja tempoga läheb edasi lõpliku valmimiseni veel kauem,“ nentis Trei.

„Maailma Majandusfoorumi viimase raporti kohaselt on Eesti taristu tase maailmas alles 45. kohal ning see on üks peamisi põhjuseid, miks me jääme teistele riikidele konkurentsis alla. Taristuehitus pole kulu, vaid investeering, mis muudab inimeste elukeskkonna paremaks, läbi mille tõuseb ka majanduse konkurentsivõime ning väheneb linnadest eemal süvenev ääremaastumine,“ ütles Trei.

Värske riigieelarve strateegia kohaselt jääb riigiteede arendamiseks ja heal tasemel säilitamiseks järgmise nelja aastaga puudu 689 miljonit. Teede Tehnokeskuse analüüsist lähtuvalt on riigiteede remondivõlg juba praegu 800 miljonit ning arendusvõlg jõuab 2030. aastaks 2,2 miljardini.

Konverents "Eesti teede tulevik" toimub 8. oktoobril Kultuurikatlas, kava ja registreerimine siin: delfi.ee/teedetulevik