Samas tõi Oja välja, et tänu sellele jääb pensionireformi mõju majandusele tõenäoliselt vähem märgatavaks, kuna põhiline kasvukiirendus tuleb tarbimisjulguse üldisest taastumisest. "Kiire tarbimise kasv iseloomustab lähiajal majandust paljudes riikides, mitte ainult Eestis, sest kriisi ajal kogunenud säästud suunatakse turule," lisas ta.

Küsitluste põhjal on lubanud pensionifondidest vabaneva raha otse tarbimisse suunata alla poole inimestest, kuid see hinnang alahindab tõenäoliselt mõju tarbimisele.

"Kui keegi kasutab pensionifondi raha kinnisvaraostu omafinantseeringuks, siis ka sellest rahast liigub osa tarbimisse, sest kinnisvara müünud inimesel tekib vaba raha. Osa inimesi, kes plaanivad pensionifondi raha säästa, võivad selle siiski mõne aja pärast tarbimisse suunata," kirjeldas Oja.

Oja nentis, et nemad on Eesti Pangas seni eeldanud, et pensionifondidest vabanevast rahast suunatakse tarbimisse pool ja seda tehakse aasta jooksul. "Samas võib pensioniraha jõuda tarbimisse ka kiiremini. Majanduse kõrgkonjunktuur võib suurendada tarbimisjulgust, lisaks on mõni kuu pärast raha väljamaksmist jõulud."

Osa väljavõetavatest pensionisäästudest jõuab tõenäoliselt ka kinnisvaraturule

Kuna kinnisvara pakkumine ei muutu kiirelt ja pensionifondidest vabanev raha suurendab nõudlust, siis võivad Oja sõnul hinnad ajutiselt tõusta.

"Kinnisvara turgu mõjutab pensionifondide raha tõenäoliselt eeskätt läbi selle, et vabanevat raha kasutatakse laenu omafinantseeringuks. Samuti on pensioniikka jõudnud inimesi, kes on saanud elu jooksul head palka ja kogunud teise sambasse nii palju raha, et võivad kasutada vabanevat raha väiksema kinnisvarainvesteeringu tegemiseks eesmärgiga teenida pensionieas üüritulu."

Samas nentis Eesti Panga ökonomist, et pensionifondist vabaneva raha mõju kinnisvaraturule on siiski lühiajaline ja tõenäoliselt taandub see üsna kiiresti.