Eesti taristuehituse liit: tee-ehituse lubadused ja tegelik eelarve ei lähe kokku | Jõhvi-Toila maantee plaanitakse ehitada neljarealiseks

Riik kavatseb ehitada Tallinna–Narva maantee Jõhvi–Toila lõigu neljarealiseks. Eelprojekteerimisega alustanud transpordiamet märkis, et töödega on plaanis pihta hakata 2025. aastal.

Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna ida üksuse juhataja Anti Palmi ütles ERR-ile, et kehtivas riigiteede teehoiukavas 2021–2030 on Jõhvi–Toila teelõigu ehitus plaanis aastatel 2025–2028.

"Samas vaadatakse teehoiukava regulaarselt igal aastal üle ning teelõigu täpne ehituse algus sõltub vabariigi valitsuse otsustest ja riigi eelarvestrateegiast," lausus Palmi.

"Praegu on käimas eelprojekti koostamine, mille alusel on võimalik hinnata ehitusmaksumust ja maade vajadust ning kaaluda alternatiivseid lahendusi," lisas ta.

Toila vallavanem Eve East ütles ERR-ile, et tegemist on ülitähtsa objektiga. "Seda me oleme oodanud juba aastakümneid," sõnas East.

See aitaks Easti sõnul tagada ohutut liiklemist ja hoogustada turismi. "Kui sul on kiire ja turvaline ühendus, siis sa külastad ka Toila objekte rohkem. Võib-olla see annab ka tõuke kiiremaks Toila–Jõhvi kergtee tegemisele," sõnas ta.

Toila ja Jõhvi vahel käib Easti sõnul väga tihe liiklemine.

Eesti taristuehituse liidu tegevjuht Tarmo Trei kommenteeris, et Jõhvi–Toila teelõik on hädavajalik, aga kahjuks võib Eesti kolme põhimaantee tervikuna neljarealiseks ehitamine lükkuda määramatusse tulevikku, sest riik plaanib enda haldusalasse kuuluvate teede rahastust 2022.– 2025. aastal võrreldes kehtiva Teehoiukavaga 113 miljoni euro mahus kärpida.

“Kui see plaan käiku läheb, siis saab hädapärased teetööd ära teha, aga remondivõlg tegelikult kasvab ja kolme põhimaantee neljarealisena valmimist tuleb veel mitu põlve oodata. Senise taasiseseisvumise 30 aastaga on näiteks neljarealiseks ehitatud 97 ja minna jääb veel 340 kilomeetrit. Riiki ei vii edasi mitte ainult neljarealised põhiteed, vaid kohalik teedevõrk, mis vajab üleriigilisest veel rohkem kaasajastamist. Värske riigikantselei tellitud analüüsi kohaselt on kohalike omavalitsuste teede remondivõlg ehk puudujääv summa igal aastal 144 miljonit eurot,” ütles Trei.

“Majandus kasvab ja riigil on praegu tegelikult võimalus nutikalt kaasaegsetesse ja tarkadesse teedesse investeerides saavutada parem konkurentsivõime ning vastata inimeste ja ettevõtete ootustele kiirele ja ohutule liikumisele linnade vahel,” lisas Trei.