Nagu ka riik, elavad kohalikud omavalitsused töökohtadest ja ettevõtlusest saadavast maksutulust. Kui maapiirkondades töökohti ja investeeringuid ei ole või neid tõrjutakse, kaovad ühel hetkel ka maksutulud ning koos töökohtadega ka koolid, kultuuriasutused ja lasteaiad. Seega on omavalitsustel otsene rahaline huvi meelitada investeeringuid ja töökohti ligi.

„Meile ettevõtjatena ja tööandjatena meeldiks, kui omavalitsuste juhid pigem võistleksid ja näeksid investeeringute nimel vaeva. Rääkides tööstusest, keskkonnamõjuga tootmise või laiendamise rajamisest Eestisse, on emotsioone ja pingeid olnud palju. Ettevõtjate seas on tekkinud foon, et kas pean siin pingutama või teen investeeringu Lätti või Ukrainasse,” ütles Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.

Saates nenditi, et enamik elanikest ja omavalitsustest on nõus, et uued töökohad on vajalikud, kuid kahjuks seadusandlus ja planeeringute protsessid on sellised, kus väike oponentide grupp võib protsessi peatada või venitada 10–15 aasta pikkuseks.

„Kui vaadata Eesti lähiminevikku ja meie ettevõtluse arengut, siis on väga palju välisinvesteeringutest ja väliskapitalist tehtud. Sellega on tulnud uut tehnoloogiat, know-how’d ja uusi ärimudeleid. Eesti ärikultuur on parimas mõttes skandinaavialik, väga suur mõju on olnud tänu Soome ja Rootsi lähedusele,” ütles Aas.

Omavalitsustel peab olema valmisolek töökohtade ja investeeringutega tegeleda. Sellega seoses peab ka planeeringute protsess olema kiirem. Teine oluline punkt puudutab haridust. Seoses sellega ollakse mures nii Eesti õpetajate keskmise vanuse, madala palga kui ka reaalaineõpetajate puuduse üle. Ühe lahendusena nimetas Aas koolide ühendamise ja koolivõrkude optimeerimise, mis võib küll olla lühiajaliselt ebapopulaarne, kuid koostöös riigiga tuleb omavalitsusjuhte ärgitada seda siiski tegema.

Samuti tuli saates juttu hangete keerulisest süsteemist. „Ka selles osas on pilt kirju ja palju nurinat, kuidas omavalitsused riigihankeid korraldavad. Hästi läbimõeldud hanked on suurepärane viis keskkonnateadlike teenuste ja toodete hankimiseks või innovatsiooni edendamiseks. Aga liiga tihti näeme me seda, et hangitakse ainult kõige odavamat hinda,” kirjeldas Aas, et hangete tegemise paindlikkus ja võimekus vajavad veel parandamist.

Saates vestlesid investeeringutest, haridusest, hangetest ja ekspertteadmise kasutamisest riigi- ja erasektoris Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ja saatejuht Hando Sinisalu.

Kuula uut „Tööandjate Keskliidu pooltundi” Delfi Tasku keskkonnast:

1x
00:00

Jaga
Kommentaarid