Raudselt koos tulevikku!

Ehkki rongid on Eestimaal mööda raudteed veerenud juba poolteist sajandit, on Eesti Raudtee väga kaasaegne ettevõte, kus kasutatakse kõige uuemaid ja moodsamaid tehnilisi lahendusi.

Sõnapaar Eesti Raudtee seostub kohe rongidega. Siiski on tegu taristuettevõttega, kes vastutab üleriigilise rongiliikluse toimise eest ja juhib kogu rongiliiklust sellel. Eesti Raudtee hooldada on 1214 km raudteed, 61 jaama ja 129 ooteplatvormi. Lisaks tuleb hoolt kanda kontaktvõrgu ehk n-ö elektriraudtee kommunikatsioonide eest.

Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann tutvustab lähiaastate tegemisi: „Planeerime investeerida raudteetaristu arengusse 860 miljonit eurot ja sellist summat pole seni veel nii väikese aja jooksul investeeritud. Kavatseme täielikult ümber ehitada liiklusjuhtimise, pöörmete ja signaalide juhtimise süsteemi. Järgmise suure asjana kavandame raudtee elektrifitseerida ehk ehitada välja kontaktvõrgud Narva, Valka, Tartusse ja Koidulasse. 2024. aastaks on meie eesmärk tõsta rongide liikumiskiirus Tartu suunal kuni 160 km/h, see aga eeldab raudteel ulatuslikke ehitustöid.”

Hea spetsialist on kuldaväärt

Kaido Zimmermanni sõnul töötas kunagi raudteel 12 000 inimest. Need olid teised ajad, mil igas jaamas töötasid jaamaülemad, pöörmeseadjad ja teised vajalikud ametimehed, kelle töö teeb nüüdsest ära tehnika. „Meil on efektiivne ettevõte ja praegu anname tööd ligi 700 inimesele. Tehnoloogiaga töötamiseks peavad töötajad olema haritud ja kõrge kvalifikatsiooniga. Haridusse ja töötajate koolitamisse panustame me palju.”

Päris valmis spetsialisti, kes esimesel päeval võiks tööle asuda, enamasti kusagilt koolist ei leia. Seetõttu tuleb ettevõttel endal inimesi koolitada. Selleks on loodud sisekoolitajate võrgustik 50 professionaalse koolitajaga.

Pool ettevõtte töötajatest on ametis Tallinnas ja Harjumaal, sest siin on rongiliiklus ja raudteevõrgustik kõige tihedam. Kuid ka Tapal, Tartus, Narvas, Jõhvis, Valgas või Koidulas saavad inimesed tööd liiklusjuhtimise, remondi, side-signalisatsiooni ja elektritööde vallas. Neis valdkondades ongi algamas uued projektid ja seetõttu on vajadus valdkonna spetsialistide järele suur.

Kaido Zimmermann: „Meie signalisatsioonisüsteemid on osaliselt juba 50–60 aastat vanad ja nende ümbervahetamiseks sõlmisime lepingud Siemensi ja Hispaania firma Indraga. Seega on meil lisaks praegustele töötajatele vaja veel inimesi, kel on tehniline baasharidus, kes tunneksid infotehnoloogiat, mehhatroonikat, automaatikat, neil oleks teadmised elektritöödest ja oluline on ka keelteoskus.”

Miks töötada raudteel?

Kuna haritud töötajate leidmine pole tänapäeval endastmõistetav, siis otsib Eesti Raudtee sobivaid noori karjäärimessidelt ja koolidega ning ülikoolidega koostööd tehes. Ettevõte on hea praktikabaas, tänavu sai siit oma praktikakogemuse 20 noort ja tublidele TalTechi inseneriteaduskonna üliõpilastele, kes soovivad oma tuleviku raudteega siduda, jagatakse ka stipendiume.

Tänapäeva noortele on kindlasti oluline, et Eesti Raudtee on vastutustundlik ettevõte, kes hoolib keskkonnast. 2018. aastal ühineti Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga ja 2019. aastal saadi selles kuldtase.

Noorele on oluline, et siin saab ära teha midagi suurt, mis jääb püsima ka tulevikuks. Näiteks üks viimase aja ehitisi, Emajõe sild – see jääb püsima vähemalt sajaks aastaks.

Poolteist sajandit traditsioone

Raudteelase amet on selline, mida naljalt mõne muu vastu välja ei vahetata. Näiteks sel aastal saavad 54 töötajat staažimärgi, üks neist on raudteel töötanud 50 aastat, 40-aastase staažiga töötajaid on tervelt 11. „Meie inimeste keskmine tööstaaž on 20 aasta ringis ja me oleme uhked, et meid tööandjana lihtsalt teise vastu ei vahetata. Raudteelane on olla uhke,” kommenteerib Zimmermann.
Ettevõttes on juurdunud väärtuspõhine juhtimiskultuur. Ettevõtte väärtused lepiti töötajatega kokku üheskoos ja nendeks on ausus, professionaalsus, uuendusmeelsus ja koostöö. Need väärtused on põimitud igapäevategevustesse.

Väärtusprogrammi osaks on ka töötajate väärtuspõhine tunnustamine. Selleks märgitakse ära töötajaid üheksas kategoorias, mis hõlmab nii uusi tulijaid, tiimitööd kui ka üksikute töötajate panuseid. Kui ettevõtte ja üksiku töötaja eesmärgid on saavutatud, siis tunnustatakse hea töö eest ka tulemustasuga.

Ettevõtte töötajad saavad sportimiseks kasutada sporditoetust. Lisaks tavapuhkusele on kõikidele töötajatele ette nähtud igal aastal kolm tasustatud tervisepäeva.

Töötajaid toetatakse rõõmsate tähtpäevade, nagu juubeli, tööjuubeli, jõulude, puhkuse, emadepäeva, pulmade, lapse sünni, lapse esimesse klassi mineku puhul, kuid ka rasketel hetkedel, nagu lähedase kaotus. Samuti on võimalik võtta vabu päevi lapse esimesse klassi mineku, abiellumise ja lähedase inimese matuse korral. Tööülesannete sobivusel on võimalik teha ka kaugtöö päevi. Lisaks pakub Eesti Raudtee oma töötajatele ka erinevaid vahvaid ühisüritusi.

Meie heitlikus maailmas otsivad paljud inimesed kindlustunnet ja stabiilsust ning võimalust olla osa millestki erilisest. Sellist töökohta pakub Eesti Raudtee, kes on olnud olemas juba üle 150 aasta ja plaanib siin olla veel vähemalt sama palju.

www.evr.ee