"Enamik ministeeriume hoiab kokku asutuste optimeerimise ja efektiivsemaks muutmisega. See on pidev protsess, mis on toimunud juba nii eelmisel kui ka üle-eelmisel aastal ja kaugemalgi," märkis Aab. Tegemist oleks valdkondlike tegevuskulude 4,2-protsendise kärpega seda aga mitte kõikide asutuste puhul. "Siseministeeriumi puhul ilmselt leevendatakse seda protsenti seal on vajadus palkade tõstmise järele."

Jutt käib sellisel juhul politseinikest ja päästjatest. Palgatõusu võivad Aabi sõnutsi ilmselt oodata ka õpetajad ning sotsiaal- ja kultuurivaldkonna töötajad.

"Usun, et tõus saab olema suurem kui 3 protsenti palgafondist," sõnas Jaak Aab. Küll on seal juures üks n-ö "aga." "See tähendab lisavahendite eraldamist riigieelarves konkreetne palgakasv on iga ministeeriumi enda teha."

Nüüdseks juba palgatõusu kätte saanud tervishoiutöötajad on kärpeohust vabad.

Jaak Aab sõnas, et tänaseks ollakse valitsuskabinetis juba üle nädala arutatud riigieelarvelisi teemasid. Kuigi mõistmine olevat koalitsioonipartnerite vahel olemas, tuleb tänase jooksul siiski veel arvulised detailid paika saada. Arutelu algavat peale lõunat. Kui kõik täna sujub, on homme oodata valitsuselt ka vastavasisulist pressikonverentsi. "Mingeid detaile enne kokulepet siin rääkida ei saa," märkis Jaak Aab.

Küll aga lisas ta, et valitsuskoalitsioon lükkab suure tõenäosusega aktsiisitõusu edasi. Täna tuleb paika panna plaanid aktsiiside võtmes ka järgnevateks aastateks.

Murekohaks peab Jaak Aab majanduskasvust tingitud inflatsiooniga kaasa liikumist. "Me näeme, mis toimub elektri ja kütusehindadega väga oluline on hinnatõusu ohjeldada. Üks hea variant selleks on aktsiiside ärajätmine," sõnas Aab, nentides, et riigi käed jäävad inflatsiooni peatamisel siiski üsnagi lühikeseks.