Eilne rahandusministri teade, et valitsusele esitatakse eelarveplaan, mis jätab kütuste- ja elektriaktsiisi hetkel kehtivale tasemele, on tugev samm selles suunas, et Eesti majanduse konkurentsivõime ja inimeste ostujõud säiliks ka tugeva inflatsioonilise surve juures. Paljud ettevõtlusorganisatsioonid on alates kevadest valitsusele selgitanud, et aktsiisitõusu ärajätmine on nende majandustegevuse säilimise jaoks kriitilise tähtsusega. Hea meel on tõdeda, et rahandusminister on ettevõtjaid kuulda võtnud.

Kui diislikütuse aktsiisitõusu on rahandusministeerium põhjendatud varasemalt vajadusega hoida riigieelarve tasakaalu, siis kütusesektor hindab, et tegelikkuses puudub tänase aktsiisitasemega jätkamisel negatiivne mõju riigieelarve laekumistele. Nii näitab näiteks viimane info septembri esimese poole diislikütuse jaemüügi kohta, et see on koguni 24% kõrgem kui 2019. aastal, kui kehtis aktsiisimäär 0,493 eurot/liitri kohta. Kui arvestada juba puhtalt ainult aktsiisirida eelarve juures, siis saab järgnevatel aastatel nentida, et eelarve alalaekumist tegelikkuses ei ilmnenud.

Kütuse hinnatõusud veel ees

Elektri- ja maagaasi hindade puhul näeme juba täna, kuidas taastunud nõudluse ja COVID-pandeemia tõttu vähenenud investeeringute tõttu on hinnad lakke hüpanud. Kuna naftatarbimine pole veel taastunud täielikult pandeemia-eelsele tasemele, siis see hinnatõus on veel ees ootamas. Seega on valitsuse kaalutlus arusaadav – vedelkütuste maailmaturu hindade tõusust tulenev inflatsioonirisk terendab ees järgmisel aastal ja aktsiisitõus oleks sellele veel topeltsuure mõju andnud. Kui nafta hinnatõus mõjutab ühtviisi kõiki riike, siis aktsiisitõusust loobumine aitab hoida aga Eesti majanduse regionaalset konkurentsivõimet. See on samuti tähtis aspekt rahandusministri ettepaneku juures, mida silmas pidada.

Enamik võidavad, üksikud kaotavad

Tänase aktsiisitasemega 0,372 eurot/liitri kohta jätkamisel on palju selgeid võitjaid – suurimaks on kindlasti veondussektor. Nimelt on maanteevedajad suutnud näidata lausa suurepäraseid tulemusi selle aasta esimeses pooles – maantee kaubavedu on aktsiisilangetuse toel tõusnud Eesti suurimaks teenuste eksportsektoriks ja prognooside kohaselt teenitakse sel aastal riigi majandusele täiendavad 200250 mln eurot eksporditulu. Samuti toetab aktsiisimäära tänasel tasemel hoidmine ka meie eksportivate tööstuste majandustegevust. Mahukaupade – näiteks ehitusmaterjalid, turbatooted, puitmaterjal aga ka põllumajandussaadused – puhul on Eesti eksportööride rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamisel transpordikuludel suur roll. Kuna rahvusvaheliste vedude puhul moodustab kütuse hind isegi kuni 50% kuludest, siis aktsiisitõusu puhul naaberriikidest 20 senti kallim kütuseliiter oleks tähendanud, et ka tööstuse eksport sihtturgudele oleks oluliselt kallinenud.

Samuti on võitjaks Eesti inimesed, kes diiselmootoriga autot kasutavad. Kahjuks ei ole meie ühiskond veel nii kõrge elatustasemega, et kõigile oleks kättesaadavad uued ning väikse kütusekuluga sõidukid. Just maapiirkondades on auto kasutamine igapäevane vajadus ning arvestades sealsete inimeste suuremat sõiduvajadust ning väiksemat sissetulekut mõjutab aktsiisitõus just nende piirkondade inimesi ja perekondi märgatavalt rohkem kui linnainimesi.

Kui üldse otsida, kes või mis aktsiisitõusust loobumisest kaotab, peame silmad seadma lõunapiiri juurde. Läti-Leedu riigieelarved kaotavad ligi 50 mln liitri eest aktsiisitulu ning samuti suurendavad Eesti veofirmad oma turuosa nii eksportturgudel kui ka Eesti koduturul. Igal juhul loodab kütusesektor koos kõigi teiste ettevõtlussektoritega, et valitsus viib riigikogusse riigieelarve seaduse eelnõu, mis jälgib aktsiisimäärade juures rahandusministri ettepanekut. Ja riigikogu võtab vastu eelarve, mis seab tugeva vundamendi Eesti majanduse jõulise taastumise jätkumiseks ka järgnevatel aastatel.