Esiteks ja üldiselt: riigiettevõtte börsil noteerimine on kõige läbipaistvam müügi meetod, kus valitsus saab kujundada osaluste jaotumist ja viia ellu investeeringuid. Samuti kaob ära riigi ainuomanduses olevate ettevõtete poliitilise mõjutamise küsimus.

Börsiolek tähendab, et ettevõtte juhtimine on läbipaistev ja finantsseisund pidevalt valvsate analüütikute ja investorite jälgimise all. See loob eeldused juhtimiskvaliteedi ja tulemuslikkuse paranemiseks, mis omakorda loob pinnase ettevõtte väärtuse ja seega aktsionäride (osalise börsil noteerimise korral nii riigi kui erainvestorite) vara kasvatamiseks.

Teiseks, Enefit Greeni börsiletulekuga tekib Eesti inimestele ja pensionifondidele uus investeerimisvõimalus. Just suured ja stabiilsed riigiettevõtted on need, mis loovad investeerimiskultuuri arendamiseks kvalitatiivse hüppe võimalusi. Tuleb julgustada inimesi tegema esimest tehingut, leidma enda jaoks vastuse küsimusele „miks?", ja lumepall hakkab veerema.

Riigiettevõtete osaline börsile toomine on selles mõttes erakordselt tänuväärne samm, et see võimaldab Eesti elanikel olla riigiga ettevõttes kaasomanik. Ühest küljest saab inimene panustada riigi ja ettevõtluse arengusse, teisalt teenida otsest tulu vähemalt stabiilse dividendi - ja loodetavasti ka vara väärtuse kasvu - näol. Sama oluline on taoliste raha-oma-majandusse investeerimisvõimaluste loomine meie pensionifondide jaoks.

Aastasadadega ei ole välja mõeldud paremat viisi oma jõukuse kasvatamiseks kui säästude investeerimine.

Kolmandaks, välisinvestorite huvi suurendamine Eesti vastu. Enefit Greeni kui suure ja stabiilse riigiettevõtte osaluse börsile viimine aitab Eestisse juurde tuua rahvusvaheliste investorite tähelepanu ja raha, mis tähendab, et paraneb ka teiste ambitsioonikate kohalike ettevõtete rahastus. See omakorda loob soodsa pinnase majanduskasvuks ja uute töökohtade loomiseks. See kõlab kõrgelennuliselt ja abstraktselt, aga ajalugu on näidanud, et investorite tähelepanu ja raha riiki toomisel see tõepoolest töötab. Nagu ühendatud anumate puhul, liikus neisse ettevõtetesse investeerinud fondide raha ka teistesse noteeritud ja noteerimata ettevõtetesse.

Muidugi võib hoolimata paljudest börsile minekuga kaasnevatest hüvedest keegi väita, et valitsus ärastab riigi vara või et riik loobub stabiilsest dividenditulust. Siinkohal tuleb kõigepealt küsimus, kas üldse, milliseid ja kui suures ulatuses riik peab ettevõtteid omama. Kui kodanik saab olla otseomanik riigi osalusega ettevõttes, on see suurepärane. Lõpuks on ju ettevõtluse eesmärk pakkuda võimalikult head teenust oma klientidele, muuta ettevõtte tegevust tulemuslikumaks ja kasvatada omanike osaluse väärtust. Börsiolek loob selleks väga head eeldused.