Põhjatu sügavik veebihämarustes: inimesi meelitatakse võltsuudistega "investeerima". "Telefon on teateid täis"

Iltalehti teatas, et nende nimega levib kelmuse sait, mis kutsub inimesi kiiresti rikastuma. Kelmusega seisavad silmitsi teisedki ajalehed.

Lugeja saadetud pilt näitab, kuidas Chrome'i brauser on täitunud erinevate võltsuudistega, mis kõik üritavad meelitada inimesi ebaausale saidile. Soome transpordi- ja sideagentuuri küberjulgeoleku keskuse Traficom turbeeksperdi Juha Tretjakovi sõnul on tegemist üsna traditsioonilise investeerimispettusega.

Ka Ärilehe lugeja jagas infot, kuidas Facebookis reklaamitakse valet Delfi saiti, kus räägitakse, et president Kersti Kaljulaid teab, kuidas nelja kuuga rikkaks saada.

Tretjakovi sõnul juhtub see tavaliselt olukorras, kus kõnealune isik satub kelmi lehele. "On tavaline, et kelmuse saidil lõpetamine võib juhtuda olukorras, kus sisestatakse mõni märksõna valesti, mis viib otsingutulemuste põhjal inimese valele lehele. Saidile jõudes hakkavad ilmuma hüpikaknad ning seeläbi võib tekkida erinevad märguanded telefoni," selgitas Tretjakov. See sama kelmuse sait võibki aga teeselda, et näeb välja nagu ajakirjandusväljaanne, sh esitleda sama sisu ka siis, kui raamistik on erinev.

Selliste petuskeemide eesmärk on püüda inimesi meelitada investeerima virtuaalsetesse valuutadesse. Tegelikult kaotab inimene kogu investeeritud raha.

Pettuse tuvastamine

Tretjakovi kohaselt lubavad sellised pettused sageli koheseid võite. "Seetõttu on neid üsna lihtne tuvastada," rääkis ta.

Kui saidi reklaamipinnal on uskumatu võimalus rikkaks või edukaks saada, siis tasub kaaluda, kas see tõesti võib tõsi olla. “See on ebatõenäoline,” ütleb Tretjakov.

Kelmuse saidile minek ei ole tema sõnul tavaliselt ohtlik. Kui aga hakatakse saidil isiklikku või makseteavet küsima, siis peaksite olema kohe tähelepanelik. Kui küsitakse andmete sisestamist, siis on see tõenäoliselt ebaausal eesmärgil.

Riigi infosüsteemi juhtivanalüütiku Lauri Tankleri kommentaar

Puutume iga aasta kokku veebilehtedega, mis kopeerivad tuntud saitide kujundust, aga edastavad sisult ulmet. Need libalehed räägivad tavaliselt kas hämmastavatest investeerimisvõimalustest või imetabastest ravimitest. Selleks, et võltsreklaam näiks usutavam, kasutatakse tuntud Eesti inimeste fotosid või jäljendatakse uudisteportaale.

Kõiki selliseid mineviku, oleviku kui ka tuleviku veebilehti iseloomustab see, et sealsed pakkumised on liiga head, et olla tõsi. Seepärast soovitame seesugustesse reklaamidesse suhtuda väga skeptiliselt – kui pakutakse midagi, mida keegi teine ei paku, siis tõenäoliselt on see üks suur vale, millega nööritakse inimesi. Ka rikuvad sellised reklaamid reklaamiseadust.

Kui saame info sellise petulehe kohta, siis CERT-EE ülesanne on võimalikult kiiresti teavitada lehekülje teenusepakkujaid reeglite rikkumisest, et leht saaks maha ja kurjategijatel poleks võimalik inimesi nöörida. Ideaalse stsenaariumi puhul oleks lehekülg selleks ajaks juba läinud, kui kasutaja hakkab sinna viivat linki avama. See aga ei pruugi nii kiiresti käia – üldjuhul asuvad selliseid veebilehti majutavad serverid välismaal ning igal teenusepakkujal läheb aega lehekülje eemaldamispalvega tegelemisel.

Taolisi lehti on lihtne luua, kuid mitte nii lihtne internetikasutaja jaoks eemaldada. Alati on petturitel võimalik kasutada servereid ja teenusepakkujaid nende mõistes välisriigis. CERT-EE jaoks tähendab see, et libalehe maha võtmine võtab oma aja. Domeeni registreerimine ja kasutamine ei nõua üldse palju aega. Kui see ei ole juba automatiseeritud ning seda tehakse käsitsi, siis kulub selleks paar minutit.