Kristo Vrageri sõnul peaksid nii ettevõtted kui tavainimesed hakkama tänavu tavapärasest varem jõulukaupade peale mõtlema. „Ühest küljest võib soovitud kaup ootamatult otsa saada ja teisalt logistiliste takistuste taha toppama jääda,“ hoiatas Vrager.

Vrageri sõnul on pandeemiast tulenevate karantiini- ja tegevuspiirangute tõttu meretransport regulaarselt takerdunud.

"Merekonteinerites olevad kaubad ei jõua turgudele ja konteinerid ise tagasi lähtesadamatesse. Tõrkeid võimendavad ka üksikjuhtumid, millel on globaalsetele tarneahelatele kolossaalne mõju. Näiteks Evergiveni õnnetus, taifuunid Aasias ning Hiina Covidi null-poliitika, mille tulemusena suleti ajutiselt Yantiani ja Ningbo sadamad ning Shanghai lennujaam,“ kirjeldas ta.

„Üle maailma on reidil praeguse seisuga ligikaudu 300 laeva kokku 2,4 miljoni konteineriga. Edasi tekib lumepalliefekt – sadamatel pole laadimiseks piisavalt ressurssi, konteinerid ei liigu tagasi ning uued kaubad jäävad konteinerite puuduse tõttu teele panemata. Meretranspordi oluline alternatiiv – raudteetransport on samuti piirangute ning rekordilise nõudluse tõttu keerulises olukorras. Alles hiljuti oli olulisel raudtee marsruudil Kasahstani piiril järjekorras 50 kaupa täis rongi,“ ütles Vrager ja lisas, et jätkuvalt tühistatud lennud mõjutavad ka õhutransporti.

"Teiselt on majandused tugevas kasvufaasis ja riikide ekspordi-impordi näitajad ületavad eelmist aastat keskmiselt 30-50 protsenti, mis kõik kokku moodustab ideaalse „logistilise tormi,“ sõnas Vrager.

Tarneraskustega kaasneb ka kõrgem hind

Kõik eelnev kajastub selles, et kaupade tarned mitte ainult ei hiline vaid on ka pretsedenditult kallid. Tarneraskused mõjutavad otseselt nii Eesti ettevõtjaid kui ka tavainimesi. "Paindlikumad ettevõtted leiavad endale Euroopast uued tarnijad või suudavad oma tarneahelad ümber korraldada ning riske hajutada. Tavainimesed peaks aga juba praegu jõulude peale mõtlema,” soovitas Vrager.

Antud kriis kestab Vrageri arvates ilmselt ka veel järgmisel aasta, kuna olukorra normaliseerumise eeldaks, et globaalsed konteinerterminalid ja kaupade jaotusahelad suudavad taastada normaalse töörütmi ja saavad ka hakkama kaupade mahtudega.

"See vajaks aga koroona piirangute leevendusi globaalses võtmes kuid ka nõudluse langust, et tekiks teatav “hingamisruum”. Mingeid kiireid ja väga tõhusaid meetmeid ei ole. Kõige kiirem normaliseerumisele kaasa aitav tegur oleks nõudluse oluline langus mida aga hetkel ei prognoosita," hindas mees.

Meretranspordi hind Hiina põhisadamatest on kallinenud ca 10 korda ehk kõik kaubagrupid, mis tulevad antud regioonist on tugeva surve all.

"Kuna näiteks konteinerlaevade graafikute kindlus on täna ca 40% siis usun, et võimalusel võetakse juriidiliselt arvesse tegur, et tarned võivad hilineda ning trahvide rakendamise mehhanismid on teistsugused võrreldes kriisile eelnenud ajaga," arvas ta ettevõtetele kehtestatud trahvide kohta juhul kui, kaubad hilinevad.

Karantiinide, reisipiirangute ja vaktsineerimis- ja testimisnõuetest räsitud logistikasektorist kirjutas ka CNN, kes viitas, et probleemid on räsinud sektorit varsti pea kaks aastat. Rahvusvaheline Laevanduskoda (ICS) ja teised tööstusrühmad hoiatavad „ülemaailmse transpordisüsteemi kokkuvarisemise“ eest, kui valitsused ei taasta transporditöötajate liikumisvabadust.

"Ülemaailmsed tarneahelad hakkavad kokku tõmbuma, sest kaheaastane koormus transporditöötajatele võtab oma tasu," kirjutasid rühmitused. Üheskoos esindavad nad 65 miljonit transporditöötajat kogu maailmas.