Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals rõhutas, et valmides toodaks Liivi lahe tuulepark 4 teravatt-tundi roheenergiat aastas, mis kataks kuni poole Eesti aastasest elektritarbimisest. See aitab langetada märkimisväärselt aasta keskmist elektri hinda ning kiirendada Eesti üleminekut ka teistele uuenduslikele tehnoloogiatele ja energia salvestamise võimalustele, nagu näiteks vesinik.

Eesti Energia on Liivi lahe projekti arendamisel seadnud sihi, et Liivi lahe meretuulepark valmiks veel enne 2030. aastat.

"Eesti ja tegelikult kogu Baltikum vajab kiiresti uusi taastuvenergia tootmisvõimsusi, et leevendada elektridefitsiiti ja minna samas kiiremini üle täielikult taastuvelektrile. Avameretuulepargi eelis on suur tootmismaht ja paremad tuuleolud. Keskkonnamõju hindamine annab vastused, kas ja kuidas seda väga vajalikku investeeringut puhtamasse tulevikku kõige vähem elukeskkonda mõjutaval moel ellu viia," ütles Vals.

Keskkonnamõju hindamise käigus viiakse läbi keskkonnauuringud, et hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid ja kumulatiivseid mõjusid ning esitatakse tuulepargi ehitusega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed.

Eesti juhtiva infrastruktuuri-, planeeringute ja keskkonnavaldkonna konsultatsiooniettevõtte Skepast&Puhkim juhatuse liige Hendrik Puhkim lausus, et ettevõttel on hea meel rakendada oma kogemust Balti regiooni esimese meretuulepargi keskkonnamõju hindamisel.

„Rahvusvaheliselt on meretuuleparke rajatud juba aastakümneid ja oleme täielikult pühendunud selle kogemuse rakendamiseks Eesti esimese meretuulepargi keskkonnamõju hindamisel,“ lisas Puhkim.

Järgmise sammuna tutvustavadki ettevõtted keskkonnamõju hindamisega seotud detaile tuulepargi naabruses asuvate kohalike omavalitsuse esindajatele Kihnus ja Häädemeestel.

Eesti Energia alustas Liivi lahe tuulepargi planeerimist 2009. aastal ning aja jooksul on juba teostatud esmased tuule mõõtmised, merepõhja-, jää- ja linnustiku uuringud. 2012. aastal käivitati Pärnu merealaplaneering, mis kehtestati 2017. aastal. Liivi lahe meretuulepark on seejuures Eestis ainus, millel on kehtiv merealaplaneering.