Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo selgitas, et otsus erakorraliseks pensionitõusuks tehti riigieelarve strateegias aasta alguses, kui majandusprognoos viitas peatsetele kokkuhoiu vajadustele.

"Otsustasime erakorralise pensionitõusu ajastada 2023. aasta algusesse, samasse aega pensioniealiste keskmise pensioni tulumaksuvabastuse kehtima hakkamisega. Need otsused parandavad koosmõjus kõigi pensionäride toimetulekut, kuid eriti oluliseks pean aga väiksemat pensioni saavate mittetöötavate pensionäride olukorra parandamist, millele aitab kaasa just pensioni baasosa erakorraline tõstmine,“ ütles Riisalo.

Pensioni baasosa suurus on praegu 235 eurot. See on kõikidel pensionäridel võrdne, baasosale lisandub staažiosa, kindlustusosa ja ühendosa, mis on igal inimesel erinev sõltuvalt tema tööstaažist ja sissetuleku suurusest. Pärast erakorralist pensionitõusu 2023. aasta alguses oleks 44-aastase staaži puhul pensioni suurus ca 611 eurot, võrdlusena – 2021. aastal on see 552,38 eurot.

2022. aastal kasvavad pensionid prognooside kohaselt 1. aprilli indekseerimisega ca 38 eurot, mis teeb keskmise vanaduspensioni suuruseks 591 eurot.

1. jaanuari 2023. aasta erakorraline pensionitõus tõstab keskmise staažiga vanaduspensioni eeldatavalt 611 euroni ja prognooside järgi on alates 2023. aasta 1. aprillist keskmine vanaduspension u 654 eurot.

Seega tõuseb keskmine pension 2023. aasta 1. aprilliks praegusega võrreldes u 100 euro võrra. Järgmisel aastal tõuseb ka üksi elava pensioniäri toetus seniselt 115 eurolt 200 euroni. Seda makstakse oktoobris neile pensionäridele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ja kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 1,2 kordne Statistikaameti avaldatav Eesti keskmine vanaduspension, mis 2021. aastal on 636 eurot.

Pensioni baasosa tõstmine vähendab pensionäride suhtelise vaesuse määra hinnanguliselt 1,6 protsendipunkti võrra

Kuigi absoluutses vaesuses elab Eesti pensionäridest alla 1 protsendi, on suhtelise vaesuse määr, mis on sissetulekute ebavõrdsuse näitaja, kõige kõrgem just 65-aastaste ja vanemate inimeste hulgas ja seda peamiselt seetõttu, et selles vanusegrupis on tööhõive väiksem ja elatakse tihti üksi. 2019. aastal elas Statistikaameti andmetel 41,4% 65-aastastest ja vanematest inimestest ja 76,8% üksinda elavatest 65-aastastest ja vanematest inimestest suhtelises vaesuses ehk nende netosissetulek jäi alla suhtelise vaesuse piiri, ehk 611 euro.

Rahvapension on mõeldud inimestele, kel ei ole vanaduspensionieas piisavalt pensionistaaži (15 aastat). Rahvapensioni määr on alates 2021. aasta 1. aprillist 255,18 eurot ja selle saajaid oli 2020. aastal ligikaudu 3200.