GRAAFIK | Eesti on teinud suurima elamispinna ja üüri hinnakasvu terves Euroopas

Eurostati täna avaldatud andmetest eluasemehindade ja üüride kohta selgub, et üürihinnad ja eluasemehinnad ELis on selle aasta II kvartalis jätkuvalt tõusnud.

Üürihinnad ja eluasemehinnad EL-is on 2021. aasta II kvartalis jätkuvalt tõusnud, tõustes võrreldes 2020. aasta II kvartaliga vastavalt 1,3% ja 7,3%.

Alates 2010. aastast kuni 2011. aasta II kvartalini järgisid eluasemehinnad ja üürihinnad EL-is sarnast rada, kuid alates 2011. aasta II kvartalist on need suundumused oluliselt erinenud. Kuigi üürid kasvasid pidevalt kuni 2021. aasta II kvartalini, on eluasemehinnad oluliselt kõikunud.

Pärast järsku langust 2011. aasta II kvartali ja 2013. aasta esimese kvartali vahel püsisid eluasemehinnad aastatel 2013–2014 enam-vähem stabiilsed. Seejärel toimus 2015. aasta alguses kiire tõus, millest alates on eluasemehinnad tõusnud palju kiiremas tempos kui üürihinnad.

Ajavahemikul 2010 kuni 2021. aasta II kvartalini kasvasid üürid 16% ja eluasemehinnad 34%.

Alates 2010. aastast on eluasemehinnad Eestis, Luksemburgis ja Ungaris enam kui kahekordistunud

Kui võrrelda 2021. aasta teist kvartalit 2010. aastaga, tõusid eluasemehinnad 18 EL-i liikmesriigis rohkem kui üürihinnad. Eluasemehinnad tõusid 23 Euroopa Liidu riigis ja langesid neljas, kõige rohkem tõusid Eestis (+133%), Luksemburgis (+111%) ja Ungaris (+109%). Vähenemist täheldati Kreekas (-28%), Itaalias (-13%), Küprosel (-8%) ja Hispaanias (-3%).

Üüride puhul oli muster erinev. Kui võrrelda 2021. aasta teist kvartalit 2010. aastaga, tõusid hinnad 25 EL-i liikmesriigis ja langesid kahes, kusjuures suurim tõus oli Eestis (+142%), Leedus (+109%) ja Iirimaal (+66%). Vähenemist registreeriti Kreekas (-25%) ja Küprosel (-3%).