Ettevõtte juht Ants Noot ütleb alustuseks, et Eesti Gaas on tõusnud piirkonna üheks kõige kiiremini arenevaks energiafirmaks. Käibe- ja kasumikasv on tulnud eelkõige tänu edukale laienemisele Lätti, Leetu ja eriti Soome, kus nad on maagaasi müügis saavutanud arvestatava turuosa.

„Meie müügimahust tuleb juba üle 60% Eestist väljastpoolt ja kaugel pole maagiline 10 TWh piir. Oleme LNG kompetentsis tõusnud piirkonnas liidriks ning investeerinud taastuvenergia uutesse lahendustesse ja tootmisse. Näeme, et gaasi kasutus ja tähtsus laiemalt lähiaastatel piirkonnas kasvab - maagaasil katlamajades ja tööstustes ning LNG-l ja kohalikul rohegaasil maa- ja meretranspordis," toob Noot välja

Eesti Gaas on Eesti suurimaid ja kogenumaid energiafirmasid, mille juured ulatuvad aastasse 1865. Nende tuumtoode ja -kompetents on maagaas, mida pakutakse klientidele erinevate toodetena - torugaasina läbi võrgu, veeldatud maagaasina (LNG) võrguvälistele klientidele ning surumaagaasina (CNG) autokütuseks.

„Opereerime Eesti suurimat gaasi jaotusvõrku ja suurimat CNG-tanklate ketti," võtab Noot kokku.

Viimase 3-4 aasta jooksul on Eesti Gaas oma äritegevust märkimisväärselt laiendanud, nii valdkonniti kui ka geograafiliselt. Nad hakkasid esimesena Eestis pakkuma oma tanklates maagaasi taastuvversiooni - kodumaist päritolu rohegaasi -, mida nende sõsarfirma toodab praegu juba kolmes biojaamas. Mõne jaoks ehk ootamatu, aga Eesti Gaas tegutseb juba mitmendat aastat päikseenergia valdkonnas, ehitades parke nii omatootmiseks kui ka klientidele.

„Oleme esimesed ja ainsad kogu Balti regioonis, kes on välja arendanud LNG püsitarne ja punkerdamise võimekuse. Oleme kujunenud juhtivaks torustike ja gaasiinfra (tanklad, biojaamad jm) projekteerijaks ja ehitajaks Eestis. Välisturgudel tegeleme eelkõige energiamüügiga, kuid arendame ka taastuvenergia projektide võimekust ja valmisolekut," tutvustab Noot.

Noot selgitab, et Eesti gaasituru maht on stabiliseerunud 4-4,5 TWh juures ja nende hinnangul on see minimaalselt vajalik maht selleks, et gaasi infrastruktuuri tarbija jaoks mõistliku hinnaga ülal pidada. Nad näevad, et 20-30 aasta perspektiivis on just maagaas parim partner taastuvenergiale, mängides Eesti ja Euroopa rohepöördes olulist rolli.

„Soome-Balti gaasiturg on üks ühine turupiirkond. Peame oma peamisteks konkurentideks Soome, Läti ja Leedu energiamüügi turuvalitsejaid, kellelt tahame kliente võita klientidele paremat teenust ja hinda pakkudes," ütleb Eesti Gaasi juht.

Gaasi hinnatõusu vastu ei saa

Tahes-tahtmata tekib praegust olukorda vaadates küsimus - mis saab gaasi hinnast? See on maailmaturul oluliselt tõusnud.

„Gaasi kõrge maailmaturuhinna vastu paraku ei saa, hinnalangust loodetakse järgmiseks suveks. Seniks tasub igaühel oma energiatarbimine üle vaadata ja võimalikke kokkuhoiuvõimalusi otsida. Näiteks seadistada katel nii, et toatemperatuur oleks paari kraadi võrra madalam ajal, kui inimesed magavad või kodus ei viibi. Ka soojendatava tarbevee temperatuuri tasub alandada ajaks, mil seda nagunii ei kasutata. On muidki nippe, mis aitavad küttehooaja pisut valutumalt üle elada. Soovitame tutvuda nõuannetega Eesti Gaasi kodulehel või pöörduda klienditoe poole," räägib Noot.

Kolm eelmainitud välisturgu ei ole Eesti Gaasile sugugi lagi. Lähiaastatel on neil plaanis geograafiliselt veelgi laieneda ja suurendada ka taastuvenergia portfelli.

„Arvestades Eesti ja Euroopa Liidu rohe-eesmärke, näeme kasvuvõimalusi nii päikese- kui ka tuuleenergias, samuti rohegaasi valdkonnas. Sel sügisel alustab tööd meie uhiuus LNG punkrilaev, mis hakkab teenindama kõiki keskkonnasõbralikke aluseid Läänemere piirkonnas," ütleb Noot lõpetuseks.

Eesti Gaas
Omanik: Infortar (100%)


Käive 2020: 146 miljonit eurot (+31,7%)


Kasum 2020: 18,7 miljonit eurot (+89,8%)

Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime edetabelit koostab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Andmete analüüsi ja edetabelite koostamise partneriks on Eesti Konjunktuuriinstituut. Konkursi raames koostatakse edetabelid vastavalt ettevõtete suurusele ja lisaks kaheteistkümnes erinevas tegevusvaldkonnas. Edetabelite koostamisel arvestatakse viimase kahe aasta majandusnäitajaid: müügitulu, puhaskasum, omakapital, töötajate arv ning tööjõukulu.

Vaata edetabeleid siit.