Riigikohus: maksuvõlg tuleb tasuda enne dividendide väljamaksmist

Riigikohus selgitas vastutusotsuse tegemist puudutanud lahendis, et äriühingu juhatuse liige ei või dividende välja maksta, kui äriühingul on ajatamata maksuvõlg, mille tasumiseks olemasolevast varast ei jätku.

Samas haldusasjas puudutas riigikohus ka küsimust, kas maksuhaldur peaks finantseerima äriühingu pankrotimenetlust selle raugemise vältimiseks. Kohus leidis, et see on eelkõige MTA kaalutlusotsus.

Riigikohtus arutusel olnud asjas käis vaidlus selle üle, kas juhatuse liige peab isiklikult vastutama pankrotistunud äriühingu maksuvõla eest. Seadus võimaldab maksu- ja tolliametil (MTA) pöörata maksuvõla juhatuse liikme vastu juhul, kui ta rikkus oma kohustusi, on võla tekkimises süüdi ja ettevõttel endal pole võla tasumiseks vara.

MTA tegi 2019. aastal OÜ FCC Betoonitööd endisele juhatuse liikmele vastutusotsuse, millega teda kohustati tasuma äriühingu maksuvõlga, mis ulatus koos viivisega ligi 130 000 euroni. Maksuhaldur selgitas, et FCC Betoonitööde pankrotimenetlus lõppes raugemisega, sest osaühingul puudus vara, mistõttu polnud võimalik võlga sisse nõuda äriühingu vara arvel. Juhatuse liige oli aga esitanud MTA-le valeandmeid ja korrektsete deklaratsioonide esitamise hetkeks oli äriühing muudetud varatuks. Täpsemalt oli juhatuse liige võõrandanud enamiku äriühingu sõidukeid turuhinnast odavamalt oma lähikondsetele ning allesjäänud vara viinud osaühingust dividendidena välja. Viimane suurendas maksuvõlga veelgi.

Kohtuasja põhiline vaidlusküsimus oli selles, kas MTA saab panna juhatuse liikme vastutama äriühingu maksuvõla eest, kui ta täitis osanike korraldusi. Nimelt tegid dividendide maksmise otsused osanikud, mitte juhatuse liige. Osanikelt aga MTA seaduse järgi äriühingu maksuvõlga vastutusotsusega sisse nõuda ei saa.

Riigikohus: pankrotimenetluses osalemine on MTA otsustada

Riigikohtu halduskolleegium jättis täna FCC Betoonitööde endise juhatuse liikme kaebuse rahuldamata. Kolleegium rõhutas, et äriühingu juhatuse liige vastutab ettevõtte maksuvõla eest oma isikliku varaga, kui ta rikkus juhatuse liikme kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest ning maksuvõlg tekkis selle tagajärjel.

Juhatuse liige ei tohi astuda teadlikult samme äriühingu vara vähendamiseks, kui selle tulemusel jääb maksukohustus täitmata. Muu hulgas ei või juhatuse liige osanike otsuse alusel dividende välja maksta, kui äriühingul on ajatamata maksuvõlg, mille tasumiseks olemasolevast varast ei jätku.

Kohtuasja arutamisel tekkis ka küsimus, kui suuri pingutusi peab MTA tegema äriühingu pankrotimenetluses, et nõuda äriühingust välja viidud vara maksuvõla katteks tagasi äriühingult endalt. Näiteks kas ja kuivõrd peaks riik pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetlusi finantseerima?

Riigikohus selgitas, et kehtiv õigus ei pane maksuhaldurile kohustust vältida pankrotimenetluse raugemist ja MTA peab ise hindama pankrotimenetluses deposiidi tasumise otstarbekust. Kohtul tuleb ainult kontrollida, et MTA ei toimiks ilmselgelt meelevaldselt, eelistades juhatuse liikmele vastutusotsuse koostamist pankrotimenetluses osalemisele. Selle asja materjalidest ei nähtu, et MTA oleks teinud ilmselge kaalutlusvea.