Neljarajalised maanteed säästaksid igal aastal sajandeid eestlaste aega
(95)
Praeguse seisuga on kaks kolmandikku ehk 340 kilomeetrit Eesti kolmest põhimaanteest veel neljarealiseks välja ehitamata. Riik on kõige kaugemal Tallinn-Narva maantee ehitusega, mille ligi 200st kilomeetrist 88 kilomeetrit ehk 44 protsenti on valmis. Tartu maantee 185st kilomeetrist on valmis veidi rohkem kui kolmandik ehk 68 kilomeetrit. Kõige õnnetumas seisus on Pärnu maantee arendamine, millest on neljarealisena valmis vaid 19 kilomeetrit ehk alla 15 protsendi.
Kui võtta aluseks põhimaanteede praegune liikluskoormus ning lähtuda, et trassid lüheneksid väljaehitamisega kokku viis protsenti ja lubatud piirkiirus tõuseks 120le kilomeetrile, siis väheneks teekonna pikkus igal marsruudil vähemalt 20 minuti võrra.
Kogu riigi peale tähendab see, et inimesed säästaksid vähemalt 128 000 ööpäeva ehk kolm ja pool sajandit aega iga aasta kohta. Rahaliselt annab see igal aastal ainuüksi töötundides ligi 37 miljonit eurot võitu. Sellele summale lisanduvad veel liiklusõnnetuste ning sõidukite kulumise arvelt säästetud vahendid.
Neljarealised teed hoiaks aastas ära ligi 50 liiklusõnnetustes kannatanut ja hukkunut
Transpordiameti analüüsi kohaselt hoiaks Eesti kolme põhimaantee ning Tallinna ringtee neljarealiseks ehitamine aastas ära kümneid kannatanute ja hukkunutega liiklusõnnetusi.
Statistika näitab, et praegused 1+1 sõidureaga teed on moodsate neljarealistega võrreldes kohati isegi kordades ohtlikumad. Statistiliselt oli 2015. – 2019. aasta keskmine liiklusõnnetuste arv miljoni autokilomeetri kohta Tallinn-Narva maantee 1+1 sõidureaga lõikudel näiteks pea kolm ning Tallinna ringtee kaherealistel lõikudel ligi neli korda suurem kui Tallinn-Tartu moodsatel neljarealistel lõikudel.
Transpordiameti analüüs näitab, et kui kolme põhimaantee ja Tallinna ringtee 1+1 sõidurajaga teelõikude ohutustaset parandada nii, et see vastaks tänasele Tallinn-Tartu maantee 2+2 sõidurajaga lõikude ohutustasemele, siis väheneks liiklusõnnetuste arv 25 ning nendes vigastatud ja hukkunud inimeste arv 48 võrra igal aastal.
Neljarealised põhimaateed pole seega pelgalt mugavuse ja kiire ühenduse küsimus, vaid need säästavad otseselt eestimaalaste elusid.
Neljarealiste teede valmimiseks võib kuluda veel üle saja aasta
Milline on aga eestimaalaste tõenäosus oma eluajal mööda neljarealisi teid kolme suuremasse linn sõita? Praegu on valmis 176 kilomeetrit neljarealisi Tartu, Narva ja Pärnu maanteid, millest taasiseseisvumise järgselt on rajatud 97 kilomeetrit ehk keskmiselt 3,2 kilomeetrit aastas. Sama tempoga jätkates valmivad kolm põhimaanteed aastaks 2127.
Tee-ehituse olukord läks veidi lootusrikkamaks aastatel 2017–2020, mil 2+2 lõike rajati 35,9 kilomeetrit ehk üheksa kilomeetrit aastas. Sellise rütmiga jätkates valmivad puuduolevad 340 kilomeetrit 37,9 aastaga ehk 2059. aastaks.
Kui arvestada, et viimase nelja aastaga tehti ka 2+1 lõike, siis isegi selles tempos kulub Tartu, Pärnu ja Narva maantee neljarealiseks ehitamiseks üle 20 aasta. Samas on riik taas kärpekursil, millega lükkub nii põhimaanteede laiendamine kui ka kohalike teede ajakohastamine määramatusse tulevikku edasi.
Kuidas edeneb tee-ehitus võrdlusena naabritel? Läti valitsus võttis tänavu suvel vastu otsuse ehitada 2040. aastaks 1055 kilomeetrit neljarealisi kiirteid, tänu millele saaks igast Läti linnast Riiga kahe tunniga. Keskmiselt rajavad lõunanaabrid neljarealisi teid 55 kilomeetrit aastas ning viimasel viiel aastal koguni 130 kilomeetrit aastas.
Eesti riik plaanib enda haldusalasse kuuluvate teede rahastust 2022.–2025. aastal võrreldes kehtiva teehoiukavaga 113 miljoni euro mahus kärpida. Teede Tehnokeskuse analüüsi kohaselt jõuab riigi teedevõrgu arendusvõlg 2030. aastaks 2,159 miljardi euroni ning remondivõlg on juba praegu üle 700 miljoni euro.
***
Kõrvallugu:
Tartu maantee Kose-Võõbu teelõik säästis aastaga 600 000 liitrit kütust
14. augustil sai tähistada Tartu maantee Kose-Võõbu teelõigu avamise aastapäeva. Ühe aasta jooksul säästeti sellega inimestele 38 aasta jagu autos istutud aega ning 600 000 liitrit kütust ja paisati õhku ligi 1500 tonni vähem CO2e.
Aastaga on Tartu maantee Kose-Võõbu teelõiku läbinud ligi 3,4 miljonit autot. Uue teega muutus vahemaa kolme kilomeetri ning kuue minuti jagu lühemaks, mis annab summaarselt riigile ja inimestele väga suure positiivse efekti.
Kui arvestada, et igas sõidukis on vaid üks inimene, siis on tänu uuele teelõigule võidetud aastaga rohkem kui 14 200 ööpäeva ehk 38 aasta jagu tunde. Tavaliselt on ühes autos ja ka bussis rohkem kui üks inimene, mis tähendab, et see number on tegelikult veelgi suurem. Ajavõit tuleb nii lühenenud teekonnast, suuremast liikumiskiirusest kui ka ummikute vähenemisest. Rahaline võit autos istutud tundide arvelt on ligi viis miljonit eurot aastas.
2022. aastal peaks valmima järgmine etapp Mäoni, millega lüheneb Tartu ja Tallinna distants koos varasema lõiguga kokku 5,3 kilomeetri ning üheksa minuti jagu. Siis on aastane kokkuhoitud aeg juba 58 eluaastat, kütusesääst miljon liitrit ning õhku paisatakse ligi 2500 tonni vähem CO2e.
