Siinkohal võib ohvriks langeda iga inimene, kes omab telefoni või kasutab internetti. Ohvreid leidub erinevas vanuses, nii 18-aastaseid kui ka üle 70-aastaseid inimesi.

“Kui vaadata ainult skeemi „kõne pangast“, siis ei saa teha ka põhjapanevaid järeldusi ohvrite vanuse kohta. Põhja prefektuuris kogutud andmete põhjal on septembrikuus ohvreid võrdselt vanuserühmades 1830, 3140 ja 6170 eluaastat, küll aga pisut vähem vanuserühmades 71+, 5160 ja 4150,” kommenteeris Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kelmuste ja majanduskuritegude talituse juht Paul Pihelgas.

Mainida tuleb seda, et levib kahte tüüpi kelmuseid. Üheks on investeerimispettused, mis võivad RIA andmetel sisaldada tulusaid investeerimisvõimalusi nagu osakuid, võlakirju, krüptovaluutasid, haruldasi metalle, maad välismaal või alternatiivset energiat. Selliseid kelmuseid on septembris toime pandud kokku 32 korda, kogusummas 355 837 eurot. Peamiselt Harjumaal, kus oli vastavaid juhtumeid kokku 17 korral. Kelmid petsid ühtekokku välja 210 847 eurot. Järgneb Ida-Virumaa, kus on kahjusummaks kokku 25 948.

Kuid enim on levinud “kõned pangast” pettused. Eesti inimestele hakkasid end pangatöötajatena tutvustavad kelmid helistama eelmise aasta teises pooles. Nad tutvustavad end enamasti vene keeles ning üritavad panga esindajat teeseldes eri ettekäänetel saavutada ligipääsu inimese pangakontole ja PIN-koodidele, kirjutas Eesti Päevaleht möödunud kuul.

Kokku oli neid juhtumeid septembris 102 ning inimestelt peteti välja 524 513 eurot. Seda jällegi peamiselt Harjumaal, kokku 62 juhtumit summas 388 422. Ida-Virumaal oli see arv 21 ning summa 91 120 eurot.

Kuidas ja kellelt raha välja petetakse?

Kelmid tegutsevad erinevates valdkondades, kuid nende peamine eesmärk on saada juurdepääs inimeste pangakontodele. “Algab see kas kõnest panga nimel, investeerimispakkumist tehes või armastuse avaldamisega mõnes tutvumisportaalis,” kommenteeris Pihelgas.

Kelmuseskeemi „kõne pangast“ ohvriks on tema sõnul peamiselt langenud emakeele tasemel vene keelt kõnelevad inimesed, sest kelmid suhtlevad peamiselt vene keeles. “Kelmid veenavad ohvrit sellega, et suhtlevad just vene keeles, isegi kui helistatakse väidetavalt kohalikust pangast, kuna inimene oli ise valinud pangas suhtlemiskeeleks vene keele. Sellistel puhkudel toimib väga hästi eesti keelele üle minemine,” lisas Pihelgas.

“Kelmuse ohvriks langemise riski saame minimaliseerida, võttes endale mõtlemisaega ja pidades nõu lähedase, sõbra, politseinikuga või ise oma panka pöördudes. Ei tasu teha otsuseid esimese emotsiooni pealt – tark ei torma.”
Pihelgase sõnul on koostöös tööandjatega alustatud koolituste läbiviimist. “Koolitustel räägime erinevate asutuste töötajatele kelmustest ja sellest, kuidas end paremini kaitsta. Mida laialdasemalt oma tutvusringkondades igaüks meist teavitustööd teeb, seda väiksem on tõenäosus, et kelmidel õnnestub uusi ohvreid leida ning meie tuttavad ja lähedased rahast ilma jäävad,” lisas ta.

Mõned väljavõtted Ärilehele laekunud politsei- ja piirivalveameti ööpäeva sündmustest, mille keskmes on kelmus või investeerimispettus:

  • Politsei- ja piirivalveamet andis septembris teada mitmest kelmusest, mille käigus on Eesti inimestelt välja petetud kopsakas rahasumma. Suurim pettus toimus 22. septembril, kui Lasnamäel elavalt mehe pangakontolt kanti edasi 51 299 eurot. Nimelt helistas 22. septembril 61-aastasele Lasnamäel elavale mehele väidetav Swedbanki töötaja, kes ütles, et keegi tahab mehe kontolt raha üle kanda ning kui mees soovib seda tehingut blokeerida, peab ta kohe sisenema oma internetipanka. Mees seda ka tegi ja ütles helistajale oma PIN-koodid ja muud andmed. Hiljem avastas mees, et tema kontolt on edasi kantud 51 299 eurot.
  • 14. septembril teatati politseile, et augusti alguses tegi 55-aastane naine ühele investeerimisplatvormile konto ning kandis sinna esimese sissemakse. Seejärel võeti erinevate inimeste poolt naisega ühendust ning prooviti teda veenda laenu võtma. Naine kandis 300 eurot ühe meesterahva pangkontole eesmärgiga investeerida ning võttis seejärel, eelneva veenmise tulemusena, erinevatest kiirlaenu asutustest laenu. Tänaseks on naine tagasi saanud ainult 300 eurot, mis ta kandis ühe mehe pangakontole, ülejäänud aga mitte. Esialgsel hinnangul on tekitatud varaline kahju ligi 13 080 eurot.
  • 15. septembril teatati politseile, et 79-aastane naine leidis Facebooki lehelt investeerimisvõimalust pakkuva reklaami. Reklaam juhatas naise ühele veebilehele, kus ta täitis ära ankeedi oma kontaktandmetega. Mõne aja pärast võeti naisega telefonis ühendust ning paluti tema arvutile ligipääsu AnyDesk programmi abil. Naine andis oma arvutile ligipääsu ning helistaja tegi programmi abil mitmeid ülekandeid ning naine kinnitas kõik need Mobiili-ID PIN-koodidega. Kuna näiliselt veebilehel naise investeeringud järjest kasvasid, siis soovis ta tagasi oma pangakontole kanda, ent see tal ei õnnestunud. Veebilehe tugiaadressilt küsitakse naiselt vaid raha juurde. Esialgsel hinnangul on tekitatud varaline kahju ligi 14 505 eurot.
  • 15. septembril teatati, et 10. septembril helistas 48-aastasele Põhja-Tallinnas elavale mehele tundmatu vene keelt kõnelev mees, kes teatas, et avaldaja arvelt kantakse raha maha. Mees suunas kõne naisele, kes teatas, et tuleb paigaldada AnyDesk kaitseprogramm ja aitas selle paigaldamisel. Hiljem selgus, et pangaarvelt on varastatud kahel korral: 839 eurot ja 2800 eurot. Kokku sai mees kahju 3639 eurot.
  • 15. septembril laekus teade, et 10. septembril helistas 36-aastasele Lasnamäel elavale naisele väidetav Swedbanki töötaja, kes ütles, et keegi üritab varastada raha tema pangakaardilt. Naisel paluti sisestada Smart-ID paroolid, et tema kaardi saaks blokeerida. Naine sisestas Smart-ID paroole mitu korda ja avastas lõpuks, et tema kontolt on kadunud 2991,10 eurot.