Riigihanketurul liiguvad numbrid üles: rohkem hankeid ning suuremad summad

Riigihangetes on suund ülespoole: kasvasid nii hangete, pakkujate ja vaidlustuste arv kui ka kogumaksumus, selgub täna valitsuses heaks kiidetud 2020. aasta riigihangete valdkonna ülevaatest.

Eelmisel aastal algatati riigihangete registri andmetel pisut üle 8300 riigihanke, mis on ligi 300 hanget rohkem kui aasta varem.

„Rohkem riigihankeid tähendas ka rahalises mõttes kogusumma kasvu. Majandusse panustati riigihangetega ligi 3,9 miljardit eurot, summa kasvas aastaga 900 miljoni euro võrra,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Riik eraldas täiendavaid vahendeid kiirendamaks koroonaepideemiast tulenevalt jahtunud majanduse taastumist, selle tulemusena viidi läbi ka rohkem riigihankeid.“

Kui tavapäraselt on riigihangete osakaal sisemajanduse kogutoodangust (SKP) püsinud 10–12 protsendi vahel, siis eelmisel aastal kasvas 14 protsendini SKPst. Riigieelarve kuludest on hangete osakaal moodustanud 26–28 protsenti – möödunud aastal oli see 32 protsenti.

Positiivse trendina kasvas keskmine pakkujate arv 4,6 pakkujani hanke kohta. Tavapärasest enam oli pakkujaid ideekonkurssidel ja kõrge oli väikehangete pakkujate arv, mis näitab eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) suurenenud huvi riigihangetel osalemise vastu. Kasvas VKEdega sõlmitud riigihankelepingute osakaal ettevõtete toodangu väärtusest. Need arengud on kooskõlas riigihangete seaduse ühe eesmärgiga võimaldada VKEdele paremat ligipääsu riigihanketurule.

Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatavaid riigihankeid viidi läbi vaid 13 protsenti kõigist hangetest. Sotsiaalselt vastutustundlike ja innovatsioonihangete niigi väheses kasutamises toimus tagasiminek. „Soovitame hankijatel rõhku panna väärtuspõhistele hangetele, et kasutada rohkem kvaliteetse ja optimaalse hinnaga toodete ning teenuste hankimist,“ lisas asekantsler Raigo Uukkivi. „Uuest aastast hakkab kehtima kohustus kasutada keskkonnahoidlikke kriteeriume teatud toodete ja teenuste hankimisel – loodetavasti suurendab see ka kvaliteeditingimuste kasutamist.“

Riigihangete seaduse muudatused jõustusid möödunud aasta juulis, millega leevendati elektroonilise teabevahetuse nõudeid ning lisati seadusesse volitusnorm kohustuslike keskkonnahoidlike nõuete kehtestamise tingimused mööbli, puhastustoodete ja -teenuste, kontori IT-seadmete ning koopia- ning joonestuspaberi soetamiseks.

Vaidlustamisega seotud õigusabikulude hüvitamise võimalusele on järgnenud rohkem vaidlustuste menetlusi ning vaidlustatud riigihangete osakaal kõikidest hangetest kasvas 2 protsendilt 2,7 protsendini. „Riigihangete vaidlustamine näitab turu eneseregulatsiooni toimimist ning parandab hankepraktikat,“ märkis riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane.

Ülevaates on infot riigihankepoliitika kujundamise ja õigusloome, nõustamis- ja koolitustegevuse, järelevalve ning riigihangete registri tegevuse ja statistiliste andmete kohta. Interaktiivne riigihangete statistika alates 2015. aastast ja ülevaade on avaldatud rahandusministeeriumi kodulehel