2019. aasta oktoobris kaotasid piloodid 737 MAX-i üle kontrolli ja see kukkus Indoneesia ranniku lähedal Jaava merre. Viis kuud hiljem kukkus teine 737 MAX kuus minutit pärast õhkutõusmist alla Etioopias Addis Ababa lähedal. Hukkusid kõik pardal olnud ja järelevalveorganid üle maailma tegid otsuse see lennukitüüp maa peale jätta. Kahes õnnetuses hukkus kokku 346 inimest, vahendab ABC News.

Uurijad leidsid, et mõlemad katastroofid olid seotud süsteemiga MCAS, mis oli mõeldud lennuki stabiliseerimisele kaasaaitamiseks pärast seda, kui raskemate ja ümber paigutatud mootorite paigaldamine lennukile põhjustas selle nina teatud tingimustel liiga kõrgele tõusmise.

Mõlema õnnetuse juures põhjustasid vigase anduri ebaõiged andmed MCAS-i käivitumise, mis surus lennuki nina korduvalt alla. MCAS-i pilootide manuaalides ei mainitud, mis võimaldas pilootidel istuda 737 MAX-i kokpitti ilma simulaatoriväljaõppeta, mis oleks läinud lennufirmadele maksma rohkem raha.

„Püüdes Boeingu jaoks raha kokku hoida, varjas Forkner väidetavalt järelevalveorganite eest kriitilise tähtsusega informatsiooni,” ütles USA Texase põhjaringkonna prokuröri kohusetäitja Chad E. Meacham. „Tema kalk otsus FAA-d (USA Föderaalne Lennundusadministratsioon – toim) eksitada vähendas agentuuri võimet lennureisijaid kaitsta ja jättis piloodid hätta, sest neil puudus informatsioon 737 MAX-i teatud juhtseadmete kohta. Justiitsministeerium ei luba pettust, eriti valdkondades, kus panused on nii kõrged.”

2019. aasta oktoobris päevavalgele ilmunud sisesõnumid Forkneri ja teise Boeingu piloodi vahel näisid demonstreerivat, et ettevõte teadis MCAS-iga seotud probleemidest juba 2016. aastal ehk kaks aastat enne kaht katastroofi.

USA esindajatekoja transpordi- ja infrastruktuurikomitee avaldatud dokumendid näitavad, et Forkner ütles FAA ametnikele, et MCAS on ohutu, vaatamata sellele, et ta nimetas seda sisedokumentide ja e-kirjade järgi simulaatorikatsetuste põhjal „karjuvalt halvaks”.

„Ma põhimõtteliselt valetasin järelevalvajatele (teadmatult),” tunnistas Forkner sõnumis kolleegile.

Boeing teatas 2019. aastal, et Forkneri märkus peegeldas reaktsiooni simulaatoriprogrammile, mis ei töötanud korralikult ja oli alles katsetamisel.

2020. aastal avaldas Boeing üle saja lehekülje sisevestlusi, mida nimetas ise „täiesti vastuvõetamatuteks”.

Ühes vestluses ütles Boeingu anonüümseks jäänud töötaja, et 737 MAX on kavandatud klounide poolt, keda omakorda juhivad ahvid.

Boeing on nüüdseks MCAS-i tarkvara ümber kirjutanud ja 737 MAX on saanud taas lennuloa.

Jaanuaris esitas USA justiitsministeerium The Boeing Companyle süüdistuse vandenõus Ühendriikide petmiseks, olles pärast pikka juurdlust otsustanud, et ettevõte eksitas järelevalveorganeid teadlikult, kui taotles 737 MAX-ile heakskiitu.