Jõud ühendanud organisatsioonide hinnangul on konkurentsivõimelise ja innovatiivse digiriigina toimimiseks vajalik arengutega kaasas käia ka tööõiguse vallas. Teiste riikidega konkurentsis püsimiseks on oluline juba täna arvestada globaalsete arengutrendide ja uute töövormidega.

Probleeme kehtivas tööseaduses on palju ning ka käimasolev tervisekriis on toonud välja uusi kitsaskohti. Muutunud ärimudelid, tehnoloogia kiire areng ning sotsiaalsed ja kultuurilised ümberkujunemised näitavad selgelt, et uute töövormide lisandumisega vajab meie tööseadusandlus kaasajastamist ja oluliselt paindlikumaid võimalusi.

"Täna seisame tööturul silmitsi palju suuremate väljakutsetega kui 10 või 15 aastat tagasi. Nende lahendamiseks tuleb leida uusi tugevaid liitlasi. Teenusmajanduse Koda on kõige sobivam ja lähim koostööpartner meile, sest just teenusmajanduse valdkonnas on kõige suurem vajadus paindlikkuse järele, aga ka kõige parem arusaamine tuleviku tööturu võimalustest ja vajadustest. Eesti ei vaja töölepingu seaduse kohendamist, vaid täiesti uut ja paindlikku seadust, mis ei püüa kõike reguleerida, eriti aegunud on aja- ja kohapõhised piirangud teenusmajanduses," rääkis EPRELi president Heigo Kaldra.

Teenusmajanduse Koja juhatuse esimehe, IT-ettevõtte Helmese juhi Jaan Pillesaare sõnul on tehnoloogiaettevõtlus Euroopas olematu ja IT-ärisse tarku töötajaid tuua väga keeruline. "Eesti tööjõuturg on olematult väike ja tarka tööjõudu saada keeruline, sest ühelt poolt piirab nende õigusi kehtiv tööseadusandlus ja teisalt maksustatakse neid siin liialt kõrgelt," näeb Pillesaar vajadust süsteemi põhjalikumaks uuenduseks.