Kolmandas kvartalis oli töötuid 39 900, mida on võrreldes eelmise perioodiga 7400 inimese võrra vähem. Töötuid mehi oli 23 100 ja naisi 16 800, pooled neist on olnud tööta alla kuue kuu.

Statistikaameti analüütiku Katriin Põlluääre sõnul liigub töötute arv stabiilselt kriisieelsete näitajate suunas. „Pandeemiaaeg tõi juurde paarkümmend tuhat töötut, kuid viimased kvartalid näitavad nende hulga stabiilset vähenemist. Pandeemiaeelse tasemeni, kus töötuse määr kõikus nelja kuni viie protsendi vahel, on veel natuke minna, kuid oleme sellele lähedal. Iseasi, kuidas mõjutab koroonaviiruse jätkuv levik meid lähikuudel,“ ütles Põlluäär.

Töötuse määr oli kolmandas kvartalis 5,7%, mis on selle aasta madalaim. „Viimati oli näitaja nii madal eelmise aasta esimese kvartalis, kus see oli 5,1 protsenti. Samas veel aasta tagasi oli töötuse määr 7,6 protsenti,“ selgitas Põlluäär.

Hõivatuid oli kolmandas kvartalis 15–74-aastaste seas 657 600. „See näitab samuti liikumist kriisieelse olukorra suunas. Eelmisel aastal samal ajal oli hõivatuid 652 000,“ lisas Põlluäär. Täisajaga töötas kolmandas kvartalis 87% hõivatutest, osaajaga hõivatuid oli 86 000. Osaajaga töötajatest üle poolte ehk 68% olid naised.

Vaeghõivatuid ehk osaajaga töötajaid, kes soovivad töötada rohkem ja on valmis lisatööd kahe nädala jooksul vastu võtma, oli kolmandas kvartalis 4900, mis on viimaste aastate madalaim.

Mitteaktiivseid inimesi oli tööturul 278 300. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga, õpingud ja haigused või vigastused.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid