Aga mis väärtust pakub tegelikult asukoht, kui su naaber paugutab ajaviiteks tulirelva, remondib öösiti valju muusika saatel BMW-d või takistab igal võimalikul viisil juurdepääsu sinu krundini?

Vanalinnas, keset rohelust ja linnulaulu ning merevaatega unistuste asukohast pole tuhkagi kasu, kui su naaber on kurjuse kehastus Sauron.

Me oleme neid pealkirju lugenud. Naine tegi Nõmmel teiste majaelanike elu põrguks. Üks naaber murrab teisel käeluu, peksab ja lööb, teine laseb gaasi vastu. Vana olija terroriseerib uut sissekolijat. Naaber lõikas teise veetoru läbi, et eelisjärjekorras pool majast endale osta.

Need on vaid üksikud väljavõtted lugudest, mis viimastel aastatel ajakirjandusse on jõudnud. Suur osa neist, mis esikülgedele värvi annavad, on pigem erakordsed juhtumid, kus inimesed on sageli põhjusega tundnud juba muret oma elu ja tervise pärast.

Kuid see on vaid jäämäe veepealne osa reaalsest elust, mida paljud inimesed peavad üle elama igakuiselt. Argipäev tähendab nende jaoks naabrit, kes iga nädal korraldab pidusid ja kuulab valjult muusikat, või naabrit, kes karjub üle trepikoja, kui talle näiteks lärmakad lapsed ei meeldi. Neid lugusid ja juhtumeid on täpselt sama palju, kui on erinevaid inimtüüpe, hariduslikku ja sotsiaalset kihistumist või ka lihtsalt kodust kasvatust. Maailm on kirju, iga kortermaja peidab endas hulgaliselt õnnelikke laste kilkeid, aga ka teineteise mittemõistmisest kantud omavahelisi pingelisi suhteid.

Kuidas vältida keerulisi olukordi ja tülikaid naabreid?

Tuleb möönda, et lõpuni vettpidavat retsepti selleks polegi olemas, kui just ei ole nii palju raha ja eraldatavuse soovi, et osta endale vähemalt 10 hektarit maad keset Eestit ja metsade keskele oma kodu luua. Vastasel juhul on võimalik ebameeldiva naabri saamise riske vaid teatud määrani vähendada teadliku tegutsemise ja ettevaatava mõtlemise teel.

Korterit või ka eramaja ostes võta kokku kogu oma julgus ja viska prügikasti kogu oma eestlaslik tagasihoidlikkus. Koputa naabrite ustele ja uuri nende käest elukeskkonna kohta, aga selle käigus saa aru, kes on need inimesed, kes sind vahetult tulevikus ümbritsema hakkavad. Võib ju arvata, et tülikate naabrite probleem puudutab eelkõige kortermaju, kuid tegelikult puudutab see täpselt sama palju ka eramupiirkondi.

Elukvaliteedis on tohutu vahe, kas sul on naabrid, kellega sa saad mõnuga grillida või sul on naabrid, kellega sa pidevalt vaidled sinu aeda pissiva kassi või laupäeva õhtul kell 20 muruniitmise teemadel. Mõistlik, teiste inimestega arvestav naaber pole lihtsalt tegelane teisel pool seina või aeda, vaid sinu õnneindeksi tugev mõjutaja. Seepärast pole juhus, et näiteks paarismaja ostes paljud ettenägelikud inimesed üritavad endale vahetuks naabriks leida kas vanemad või head tuttavad, kelle osas võid olla küllalt kindel selles, mis elu on sind tegelikult ees ootamas.

Nn heade või siis eelduslikult enda sarnaste naabrite saamise sooviga võib teataval määral põhjendada uusarenduste ostu buumi y-põlvkonna ja veelgi nooremate poolt. Soovitakse elada keskkonnas, kus ollakse ümbritsetud samalaadsete inimestega, nii vanuselises kui ka sissetulekute osas, teataval määral ka n-ö laiema maailmapildi suhtes. Viimase kümne aasta jooksul ehitatud maja ühistu üldkoosolek otsustab suurema tõenäosusega hääletada laste uue mängumaja või päikesepaneelide paigaldamise poolt kui mõni hruštšovka-tüüpi maja. Erandeid on mõistagi igasuguseid.

Nagu viidatud, siis lõpuni välistada sinu jaoks tülikat naabrit pole võimalik. Kui sa ka teed tublit eeltööd ja tuvastad, et täna on su naabriteks nohikutest programmeerijad, siis juba homme võib nende asemel olla lõbus perekond Moldovast. Meie esiisade kombel, kus ühes talus elati järjest terve inimpõlv, pole täna enam midagi peale hakata, keskmiselt vahetatakse kodu iga 5-10 aasta tagant. See on tõsiasi, millega tuleb arvestada, ning seni, kuni naabrid vastavad sinu unistustele elule, tuleb seda ka nautida.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid