Metsa- ja puidutööstuse sektor on väljendanud pahameelt selle üle, et olukorras, kus riigieelarve vajab puudujäägi katmist ja ühiskonna poole pöördutakse sõnumitega vajadusest alustada maksudebatti, loobutakse kergekäeliselt olulisest sissetulekust ilma sisulise mõjude analüüsita ja ettevõtete teavitamiseta.

Tööstuse esindajate sõnul muudetakse otsusega riigimetsa raiemahtude arvestamise alused metsanduslikest/sisulistest poliitilisteks, mis suurendab ettevõtete jaoks ebakindlust tuleviku otsuste osas.

Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul ei kaasatud otsuse langetamisse tööstussektorit kui riigimetsa peamist klienti. "On taunimisväärne teha taoliseid otsuseid hilistel õhtutundidel mõjutatud osapoolt eelnevalt teavitamata. Eesti ettevõtted vajavad rahvusvahelistel turgudel edukaks konkureerimiseks ning väärtusahelas kasvamiseks selget ja ennustatavat ettevõtluskeskkonda," sõnas Henrik Välja.

"Viimase aasta jooksul on riik aga korduvalt ettevõtlussektorit kaasamata teinud üleöö suure negatiivse mõjuga otsuseid. Järjekordne järsk ärikeskkonna muutus mõjutab otseselt riigi maksulaekumisi ja töökohti maapiirkondades, aga ka ettevõtete soovi Eestisse investeerida. Eelarve puudujäägi tingimustes peaks kabinetivaikuses ettevõtluskeskkonna kahjustamise asemel tegema koostööd selle nimel, et ühiskonna jõukus ja riigi tulud kasvaksid, milleks on rohepöörde raames Eestil head eeldused," lisas tegevjuht.

EMPL'i hinnangul halvab otsus ka Eesti üleminekut biomajandusele ning suurendab jätkuvat sõltuvust fossiilsetest ressurssidest, muu hulgas ka Vene gaasist.