LHV teenis pensionifondidelt 2,6 miljonit eurot edukustasu

Teise pensionisamba fondide eelmise aasta kasv tõi LHV-le edukustasudena 2,6 miljonit eurot, kirjutab LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu LHV finantsportaali postituses. Aasta varem ainukese fondivalitsejana edukustasu võtnud LHV-l oli toona summa enam kui kaks korda suurem: 6,2 miljonit eurot.

"Nagu juba mainitud, tähendas LHV pensionikogujate jaoks tulemuslik aasta seda, et kõikide pensionifondide peale kokku teeniti osakuomanikele 131 miljonit eurot puhastulu. Suurem osa sellest – ligikaudu 109 miljonit eurot – oli seotud fondide L ja XL tootlusega. Pensionifondid L ja XL ületasid teist aastat järjest võrdlusindeksi, st kasvatasid oma pensionivara kiiremini, kui ainult riigipensionile lootes," kirjutab Vallistu blogipostituses.

Ärilehe hiljuti tehtud suures pensionifondide kokkuvõttes selgus, et kõige paremini läks LHV pensionifondil Indeks (+22,83%) ning kõige halvemini LHV pensionifondil XS (-0,21%).

Vallistu toob näiteks, et fondi L aktiivselt sissemakseid tegeva kliendi jaoks, kes alustas möödunud aastat 10 000 euroga kontol ja teenib 1500 euro suurust brutokuupalka, lisandus aastaga kõikide tasude järel pensionivara 1516 eurot. Puhtalt tootluse mõju sellest oli 916 eurot. Edukustasuks kujunes 28 eurot, mis on tootlusest juba maha arvestatud. Edukustasu arvestamisel kasutatakse võrdluspunktina sotsiaalmaksu laekumise kasvu: kui 2020. aastal oli see 2,5%, siis eelmisel aastal koguni 7,7%. Aktiivselt juhitud fondidest suutsid seda ületada fondid L ja XL.

"Ikka veel näeme oma aktiivselt juhitud fondide puhul seda, et parim viis edestada võrdlusindeksit pikaajaliselt on noteeritud varade kõrval keskenduda suures osas börsivälistele, sealhulgas Eestiga seotud investeeringutele. Nende puhul on meil ettevõtete rahavoogudest parem ülevaade. Kui rääkida näiteks otse tehtud kinnisvarainvesteeringutest, siis on LHV pensionifondide portfellis 293 üürikorterit, kaks büroohoonet, kolm stockoffice’i-tüüpi ärihoonet ja üks tootmishoone. Kõik hooned on kõrge täituvusega ja üüritulu teenitakse nii, nagu äriplaanis ette nähtud," märkis Vallistu.

Läinud aasta sündmustest tõi ta veel esile Tallinnas Mustamäel Aiandi tänava üürikortermajade valmimine, Tartu mnt 63 büroohoone renoveerimistööde aluseks oleva ehitusprojekti valmimine ja hoonete hindamine BREEAM-i jätkusuutlikkuse standardite alusel.

Roheline fond, mis näitas 2020. aastal võimast ligi 95% tootlust, jäi eelmisel aastal aga tagasihoidlikuks: tootlus oli kõigest 2,89%. Rohelistest investeeringutest toob Vallistu välja parimatena investeeringud, mis olid seotud elektrisõidukite, soojustusmaterjalide, elektrifitseerimise ja jäätmekäitlusega. "2021. aastal tegime roheliste fondidega kokku üle 250 tehingu ja osalesime neljas IPO-s. Aasta lõpuks oli rohelistes fondides 53 temaatilist investeeringut."