Advokaadid nõuavad riigilt raha juurde

Eesti advokatuuri juhatus on seisukohal, et 1. märtsil rakendunud riigi õigusabi tasustamise kord on osaliselt vastuolus põhiseadusega ning ei toeta riigi õigusabi kättesaadavamaks muutumist.

Pigem näitab uus kord advokaatide hinnangul hoolimatut suhtumist õigusabi korraldamisse ning riigil lasuvate rahaliste kohustuste panemist advokaatide kanda, teatas advokatuur.

“Oleme justiitsministeeriumi ja ministri tähelepanu korduvalt juhtinud puudustele, mida antud hetkel kehtiv kord endas sisaldab, kuid seni on meie ettepanekud jäänud olulisemas osas arvesse võtmata,” lausus advokatuuri juhatuse esimees Aivar Pilv.

Riik pole Pilve sõnul suhtunud piisavalt tõsiselt advokaatide kui riigi õigusabi andjate motiveerimisse.

Pilve sõnul on kahetsusväärne, et advokaatide tasustamine on viidud ajatasult menetlustoimingu tasu (nn “tükihinna”) printsiibile. Sellega ei arvestata reaalseks õigusabi osutamiseks kulutatavat tegelikku aega ega ka menetluse mahtu ja keerukust.

Ühesugune tasu on ettenähtud sõltumata sellest, kas advokaat kulutab menetlustoimingu läbiviimiseks ühe tunni või kaks päeva. Riik on taganenud ka madala tasu (150 krooni tund) tõstmisest tasemeni 350 krooni tund. Uus tasumäärus on loonud olukorra, kus real juhtudel osutub tasu isegi oluliselt madalamaks senisest riigi enda poolt põhjendamatult madalaks peetud tasust.

Aivar Pilv rõhutas, et tegemist ei ole advokaadi töötasuga, vaid tasuga teenuse eest, mille arvelt tuleb majandada advokaadibürood ja tagada õigusteenuse kättesaadavus ja kvaliteet. “On ka kahetsusväärne, et esialgselt 2005 aastaks riigi õigusabiks lubatud ja kavandatud summast 60-70 miljonit krooni on tegelikult eraldatud ligi 30 protsenti vähem ehk 43 miljonit krooni,” märkis Pilv.