Aaviksoo ajab Rumeenias korteriäri
“Rumeenias on suur potentsiaal ärile. Seal riigis on kõik see, mis Baltimaades toimunud on, veel toimumata ning ei ole mingit kahtlust, et see seal ka tõeks saab,” ütles Aaviksoo ning lisas, et hea potentsiaaliga kinnistuid on Bukarestis palju ning kõik oleneb sellest, milline on märkimine emissioonil.
“Kui on ülemärkimine, võime alguses ka veel paar väiksemat projekti käima panna,” ütles Aaviksoo.
Tema partner, endine PricewaterhouseCoopersi audiitor Indrek Elhi ütles, et Bukaresti tuleb esimese etapina 4 hektari suurusele maalapile kuni 120 000 ruutmeetrit elamupinda. “See objekt on üks võimalikest, kuid et kinnistu ostuleping ei ole veel sõlmitud, ei saa seda 100% kindla projektina välja lubada,” ütles Elhi.
Elhi sõnul võtab emissioonist osa on nii eraisikuid, fonde kui ka panku.
Elhi tõi näite projekti kasumlikkusest: eelmisel aastal ehitati Bukaresti 600 uut korterit, mis on sama palju kui eelmisel aastal Tartus. Bukarest on aga 30 korda suurem kui Eesti suuruselt teine linn.
Kolmas mees Aaviksoo firma projekti taga on rumeenlane Ciprian Marius Lopata, kes pärast eelmise aasta juunis Cleanaway Balti juhi kohalt vabastamist on asunud vedama projekte oma kodumaal.
Eelmise aasta novembris kirjutas ajakiri Saldo, et endine Tallinna abilinnapea Peep Aaviksoo ajab Rumeenias infotehnoloogia-, mobiilside- ja kinnisvaraäri, mille raames investeeritakse sealsele turule üle 500 miljoni krooni.
Aaviksoo sõnul on infotehnoloogia ja m-teenuste projektid praegu ootel.
Aaviksoo, Elhi ja Lopata olid 2004. aastal kõik Tallinna Prügila ASi nõukogu liikmed. Elhi ja Lopata esindasid Tallinna Prügila 65% aktsiate omanikku Cleanawayd ja Aaviksoo 35% aktsiate omanikku Tallinna linna.
Horvaatias spaaäri ajav Viimsi Tervise SPA juhataja Peeter Kukk ütles eile, et n-ö uued turud pakuvad palju võimalusi, kuid sinna sissesöömine on pikk ja vaevaline.
“Ma olen kindlasti soosival seisukohal, et minna kas Horvaatiasse, Rumeeniasse või Bulgaariasse kinnisvara- või hotelliäri ajama. Samas tuleb aga silmas pidada riiklikke ettekirjutusi, mis on meile ootamatud. Näitena võib tuua aastateks ette määratud hotellikohtade arvu mingis maakonnas,” rääkis Kukk.
Samuti raskendab sealset äri Kuke sõnul see, et maa on omanike vahel sedavõrd killustunud, et korraliku maatüki saamiseks tuleb see paljudelt omanikelt kokku osta.
