Airbnb ja Uber näitavad, kuhu hakkab liikuma kinnisvaraturg


Airbnb ja Uber näitavad, kuhu hakkab liikuma kinnisvaraturg
NutiseadmedFoto: erakogu, Kinnisvara24

Ei möödu nädalatki, mil kodumaises ja rahvusvahelises meedias ei kirjutataks Airbnb-st ning sellest, kuidas üks tarkvara võib pöördumatult muuta kogu turismiäri. Uus normaalsus on, et maailma suurimal hotellifirmal ei ole ühtki hotelli ja maailma suurimal taksofirmal ei ole ühtki taksot. Aga nii on, kui vaadata booking.com’i ja UBER-it. Tähelepanuta on jäänud fakt, et Airbnb tegutseb osaliselt ka kinnisvaraturul ja võtab traditsioonilistel vahendajatel ära ühe osa turust, kus nemad on seni saanud teenustasu küsida. Kas tulevikus peaks maailma suurimal kinnisvarafirmal olema palgal mõni kinnisvaramaakler? Ilmselt mitte, kui vaadata seda, mis toimub juba praegu teistes majanduse sektorites.

Skype’i kaasasutaja Ahti Heinla on juhtinud tähelepanu asjaolule, et Eesti on üha rohkem üle ujutatud välismaiste ettevõtetega. Sageli on need Ameerikast või Hiinast, mis reeglina internetipõhise tehnoloogia abil võtavad üha suurema tüki kohapealsest ärist. Tähelepanelikumad meist on viidanud tõsiasjale, et Facebook on järjest enam lõikamas enesele tükki pirukast, kus seni on tegutsenud kinnisvarafirmad. Eesti internetipõhisel kinnisvaraturul ongi kujunenud omapärane olukord, kus skaala ühes serves seisavad kinnisvarafirmade kuulutuste näitamise eest raha küsivad kitsa suunitlusega portaalid KV.ee-ga eesotsas ja skaala teisel poolel on Facebook, mis laseb eraisikutel omavahel kinnisvara tasuta osta, müüa ja üürida. Ühel poolel ärimudel, mis toimis edukalt 10 aastat tagasi ja inertsist on siiani toimiv ning teisel poolel tuleviku mudel, kuid mis on veel natuke puuduliku infoga, tagasihoidlike otsinguvõimalustega ja hetkel veel mõeldud pigem millegi muu jaoks, kui seda on kinnisvara müük.

Seotud lood:

Uudse lähenemisega Kinnisvara24 täidab ära seda nišši, mis on Eesti kinnisvaraturul tekkinud. Kohalike kinnisvaraportaalide vähesus ja koondumine ühe omaniku kätte on tekitanud olukorra, kus portaalid ei vaevu turu arendamisega vaeva nägema ja kasvava kinnisvaraturu tingimustes küsitakse monopoli seisu nautides hoopis üha suuremaid summasid kinnisvarafirmade käest. Olgu elektroonilise kinnisvaraturu taandarengu näiteks fakt, et ajal, mil riikliku andmekogude registri loomisest möödub peagi juba 20 aastat, ei ole enne meid ükski kinnisvaraportaal suutnud teha nendega liidestust, mis tõstaks oluliselt kasutusmugavust ja info kvaliteeti. Kinnisvara24 on esimene kinnisvaraportaal Eestis, mis selle veidi elementaarse liidestuse X-tee võimalusi kasutades on riiklike andmebaasidega ära teinud. Täna vajavad nii eraisikud kui kinnisvarafirmad elektroonilist abimeest, mis kasutaks ära kõiki kaasaja tehnoloogilisi võimalusi, oleks mugav kasutada ning boonusena eestikeelne ja tasuta.

Mida see muutus tegelikult kaasa toob? Eks ikka paremaid tingimusi tarbijale. Kui Facebook, millel on üle 500 000 kasutaja Eestis, ei küsi raha kinnisvara müügi- või üürikuulutuse eest, siis miks peaks seda kinnisvaraportaal küsima? Tänane ja homne klient tahab, et infot oleks võimalik saada ja sisestada kiiresti, et pildid oleksid piisava kvaliteedega ja neid saaks töödelda ning ühe nupuvajutusega jagada sotsiaalmeedia kaudu kõigile oma sõpradele. Infole tasuta ligipääsemine ja selle jagamine kiirelt ja lihtsalt on paratamatus, millega iga elektrooniline äri peab tulevikus arvestama. Muutus on paratamatu ning kui keegi näeb selles näiteks õudusunenägu kinnisvarafirmade jaoks, siis päris nii see siiski pole. Kinnisvaraturg on varemgi muutunud ning maaklerfirrmad end sellega edukalt kohandanud. Airbnb, Booking, Uber ja paljud teised e-ärid näitavad ära suuna, kuhu maailma majandus liikumas on ning pigem varem, kui hiljem, jõuvad suuremad muudatused ka Eesti kinnisvaraturule.