Aktsiaga kulukas tunnustada

 (9)

Töötajate motiveerimist soodushinnaga aktsiatega on viimase aasta jooksul tabanud karmid maksud, mistõttu on ettevõtted taolistest aktsiamüügiprogrammidest loobumas.

Kui maksuamet ja rahandusministeerium peavad töötajaoptsioonide ehk kokkulepitud soodushinnaga aktsiamüügi karmi maksustamist läbipaistvaks ja õiglaseks tegevuseks, siis ettevõtete esindajate jaoks toovad optsioonid oodatud kasu asemel muret.

Sel sügisel peaks rakenduma Eesti ühe eeskujulikuma börsiettevõtte Harju Elektri optsiooniprogramm, kus ligi 90 töötajat saavad osta aktsiaid 40 krooniga olukorras, kus turuhind on kerkinud tänaseks 122 kroonini. Võib arvata, et tulemas on mitmeid uusi miljonäre, ent ettevõtte juhtkond asja üle rõõmu ei tunne. “Harju Elekter ei soovi antud teemat kommenteerida,” edastas ettevõtte juhtkonna lakoonilise seisukoha avalike suhete juht Moonika Vetevool.

Kui lihtsalt börsilt aktsiate ostmist ei maksustata mingil moel, siis oma töötajatele aktsiaosaluse pakkumine on maksustatud Eesti kõige karmima maksu — erisoodustusmaksuga. Selle maksu määr on 79,7 protsenti. Maksu rakendatakse olenemata sellest, kas töötaja oma tulu välja võtab või mitte.

Börsiettevõtete puhul maksustatakse töötaja optsioone börsitabelites avaldatud numbrite põhjal. Ülejäänud ettevõtete puhul arvutab maksuamet ise turuhinna välja ja maksustab vastavalt sellele.

Kui Harju Elektri optsiooniprogramm lõppeks täna, tuleks maksta 13 miljonit krooni maksu. Ettevõte saab oma töötajate emissioonist vaid 8 miljonit krooni raha omakapitali. “Sisuliselt on tegemist ettevõtlusvaenuliku maksupoliitikaga,” kirjutas möödunud aastal Äripäevale saadetud kommentaaris Harju Elektri finantsjuht Karin Padjus.

Harju Elektriga sarnases seisu on enamik Eesti börsiettevõtteid, nende seas suurimad Hansapank ja Eesti Telekom. Börsiettevõtted pole viimasel paaril aastal enam töötajate optsiooniprogramme algatanud.

Hansapank on varem aastaid töötajaid aktsiatega motiveerinud. Viimane programm toimus vahemikus 2000–2002. Pank arvestas, et nii nagu tavaliselt, tekib maksukohustus optsiooni saajal ehk panga töötajal. Optsiooni müügi ja väljastamishinna vahelt tulnuks töötajal maksta 26%. Ent maksuamet vaatas asjale teisiti ja nõudis möödunud aastal erisoodustust. Pank pidi tagantjärele rahakotti kergendama 22 miljoni krooni võrra.

“Hansapangale tuli optsioonide maksustamine erisoodustusega tagantjärele üllatusena,” tunnistas panga finantsjuht Kristina Siimar eile.

Samasugune maksukohustus tekkis ASil Tallinna Kaubamaja, vaidlus maksuametiga on jõudnud ringkonnakohtusse. Kaubamaja finantsjuhi Katrin Mühlsi sõnul kohtulahendi saabumiseni uusi optsiooniprogramme ette ei võeta. Erisoodustusmaks ootab ka vahetusvõlakirju väljastanud ettevõtteid, Eesti Telekomi ja Baltikat.

Maksuameti otseste maksude osakonna juht Dmitri Jegorov ütles, et seaduse järgi lähevad erisoodustuse alla kõik hüved, mida tööandja töötajale teeb. Seda olenemata sellest, kas need hüved on rahaks tehtud või mitte.

Jegorovi sõnul on seaduses olemas ka “auk”, kuidas maksust kõrvale hiilida. Selleks tuleb optsiooniprogramm korraldada selliselt, et see ei erineks oma olemuselt viisist, kuidas inimesed pangamaakleri kaudu optsioone ostavad.

Rahandusministeeriumi otseste maksude talituse juhataja Ivo Vanasaun ütles, et optsioonide maksustamise laiem tagapõhi on Eesti maksupoliitika põhiprintsiip: lai maksubaas ja madalad maksumäärad. Vaid vähene erandite arv võimaldab tema sõnul hoida maksumäärasid madalal ning süsteemi võimalikult lihtsana.