Alampalga tõus suurendab trahvimäärasid

Eesti Töösturite ja Tööandjate Liidu põhimõtteline soostumine 1600kroonise alampalgaga tõstab uuel aastal ka trahvide piirmäära.

Eilsel tööandjate, ametiühingute ja valitsuse kolmepoolsel kohtumisel jõuti põhimõttelisele kokkuleppele tõsta palga alammäära 200 krooni võrra alates jaanuarist. Kokkuleppe tekst loodetakse allkirjastada järgmisel nädalal.

“Taoline otsus ei ole nüüd küll tervitatav,” ütles Tartus jalatseid tootva AS Samelin tegevdirektor Leida Kikas “Sellega turgutatakse kvalifitseerimata tööjõudu,” lisas ta ning selgitas, et kvalifitseeritud tükitöö tegija peab palju rohkem oma palga teenimiseks vaeva nägema kui näiteks koristaja. “Kokkuvõttes on neil siis kasulikum ju koristajana tööd leida.”

Seoses alampalga piirmäära tõusuga kasvab päevapalk, mistõttu tõusevad trahvimäärad nii valesti parkimise, piletita sõidu, liikluseeskirja rikkumise kui ka keskkonnakahjustuste tekitamise eest. Rahandusministeeriumi nõuniku kohusetäitja Daniel Vaariku arvutuste kohaselt kasvaks keskmine päevapalk 10 krooni võrra ehk 75 kroonini.

Eilsel kohtumisel otsustati sotsiaalminister Eiki Nestori ettepanekul hakata välja töötama palga alammäära muutmise majanduslikult ja sotsiaalselt põhjendatud aluseid, mille rakendamise üheks eeltingimuseks oleks kollektiivlepingutes sätestatud palgatingimuste mitteseotus riigis kehtestatud palga alammääraga.

Sotsiaalministri sõnul oleks vaja Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) ja Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu (ETTK) rolli tööturul tõsta ning muuta taolised läbirääkimised taas kahepoolseteks nagu varemgi. “Valitsus peaks jääma pigem kõrvalseisja rolli ning sekkuma vaid majanduslikult raskel perioodil,” kommenteeris Nestor oma nägemust tööturu tulevikust.

Enamikus kergetööstusettevõtetes on sõlmitud tööandja ning -võtja vahel kollektiivleping ning seetõttu mõjutab alampalga tõus neis ettevõtetes vaid abitöölisi ning ümbrikupalga saajaid.

“Hea, et need suuremat sorti jamad jäävad nüüd ära ja keegi raudteele istuma ei lähe,” rõõmustas Klementi tegevdirektor Madis Võõras, vihjates ametiühingute ähvardusele alustada streigiga, kui tööandjad ei soostu 1600kroonise alampalgaga. “Meid see siiski poleks mõjutanud, sest maksame palka sellel määral, mis on vajalik töötaja motiveerimiseks,” lisas Võõras.

Peoleo hotelli personalijuhi Katrin Tuikeni sõnul ei maksa nad ühelegi töötajale alampalka, sest töö eest tasumisel peavad nad ikkagi arvestama tööjõuturul kehtivat ning ka keskmist palka. “See tagab meile töötajaskonna püsivuse,” lisas ta.

Samelini tegevjuhi Leida Kikase sõnul tuleb neil nüüd palgakuludesse ilmselt arvestada lisa 50 000 krooni, mis on umbes 5% kogu palgaeelarvest. “Meie töötajad on palgatud enamikus tükitöö alusel ning abitööliste, nagu näiteks koristajad, osakaal on väga väike,” ütles Kikas ning lisas, et tööandjad poleks siiski pidanud ametiühingutele järele andma, sest need võitlevad vaid väikese hulga töötajate eest.

Sotsiaalminister Eiki Nestori sõnul pole seni täheldatud ka alampalga mõju tööpuudusele. “Alampalga piirmäär pole seni mõjutanud keskmist palka,” selgitas minister. “Aasta lõpuks peaks olema keskmine palk 5000 krooni, see jääb alampalga piirist liiga kaugele,” selgitas ta ning lisas, et senikaua kui EAKL ja ETTK pole loonud süsteemi, mis mõjutaks kõiki palku, kasvab nii alam- kui ka keskmine palk oma teid pidi.