Alexela hukutas salakütus
Ametnikud on seoses Alexela pankrotiga nimelt leidnud, et kuigi riik andis kütusefirmale hoiule 3000 tonni riigireservi kütust, millelt maksud tasutud, peaks riik kütuse hoiult kättesaamiseks uuesti makse maksma. Riigireserv osutub nüüd asuvaks tolliterminalis. Sellest võib järeldada, et Alexela on riigireservi kütust uuendades või roteerides jätnud 10–12 miljonit krooni impordimakse tasumata. Ühest küljest annab see märku firma makseraskustest. 19. juuni saatis firma ise pankrotiavalduse kohtule, väljakuulutamise arutamine toimub 25. augustil, ajutine haldur on Uno Feldschmidt.
Põhiliseks kiviks Alexela Oili kaelas sai aga kütusefirma OÜ Palma Oil. Täna ei tunnista sidet selle firmaga isegi mitte Jüri Rand, rääkimata Heiti Häälest.
Palma Oil sattus kapo uurimise alla seoses Saaremaal Roomassaares 2000–2001 maale toodud salakütusega. Uurijad leidsid niiti kerides teiste kütusefirmade hulgast, kellele Roomassare kütust oli edasi müüdud, ka Alexela. Juhatuse liige Juhan Parmas kuulati üle, kuid midagi kriminaalset Alexela tegevuses ei leitud.
Küll võttis asja üle maksuamet, kelle hinnangul on Palma Oili ja mitme teise Alexela partneriks olnud firma näol tegemist varifirmadega. Seetõttu tuleb maksuameti arvates ka tehingud uuesti maksustada. Kokku esitati Alexelale 24 miljoni kroonine nõue, mille firma selle juhi Heiti Hääle sõnul täielikult vaidlustab.
Firmademüüja Kermoni riiulilt pärit, tänaseks haihtunud ettevõtet Palma Oil juhtis keegi Kundast pärit Viktor Zapevalov. See nimi paneb kütuseärimehed õlgu kehitama, sest ei ütle neile midagi. Firma, mille nimi viitab kütuse asemel süütule palmiõlile, oli Jüri Rannaga kokku puutunud inimeste kinnitusel põhiliseks salakütuse müügikanaliks.
Mäletatavasti toodi tankeril salakütust Roomassaare sadamasse kolm korda. Palma Oil oli seotud esimese kahe laadungi mahamüümisega. Tõenäoliselt oli firmat tarvis vaid kehtiva turuloa pärast.
Septembris 2000 leidus tankeri kõhus 1946 tonni bensiini 95, mis deklareeriti toluoolina ja pääseti seega aktsiisist.
Novembris 2000 tõi Antverpenist teele asunud tanker kohale 4088 tonni bensiini 95, millest deklareeriti maksude maksmiseks ümmarguselt kolmandik.
Kolmandal, viimaseks jäänud reisil, toodi märtsis 2001 2587 tonni bensiini, millest deklareeriti samuti kolmandik. Ent see jäi ka viimaseks reisiks. Tolliametnikud tabasid oma kolleegi Mart Kiisa sisuliselt teolt. Praegu läheb ta koos ärimeeste Eduard Beilinsoni ning Jüri Rannaga kohtu alla.
Täna põimuvad Alexelaga juhtuvas pankrotis kaks tõde. Üks on maksuametnike tõde ja teine kütuseärimeeste oma.
Alexela juhi Heiti Hääle jutust selgus, et firma ei pea end milleski süüdi. Palma Oil müüs Alexelale kütust, mille kohta olid tal kõik paberid korras ja mille kohaselt olid tasutud kõik impordimaksud.
“Ja nüüd öeldakse, et makske maksud uuesti,” ütles Heiti Hääl. Ärimeest ei saa tema kinnitusel sundida politseinikuks hakkama ning oma tehingupartnerite tausta uurima. Ent seda just maksuamet süüks paneb, et Alexela ei uurinud piisavalt tehingupartnerite tagamaad.
“Mulle ei ütle nimi Jüri Rand mitte midagi,” väitis Heiti Hääl.
Maksuameti tõde on teistsugune. Ehkki ta juhtumit ei kommenteeri, võib amet viidata rahapesu tõkestavale seadusele, kus muu hulgas ei lubata tehinguid varifirmadega.
Lisaks võib tõmmata paralleeli inimesega, kes ostab näiteks turult odava teleka ning seega pole samuti juriidiliselt vääralt toiminud. Ent kas seda võib pidada ausaks äriks, on iseküsimus.
““Offide” ja varifirmade kasutamine maksupettusteks on kahanenud koos varimajanduse osakaalu kahanemisega,” väitis maksuameti peadirektori asetäitja Vahur Kivistik. “Samas on kasutatavad pettuseskeemid varasemaga võrreldes paremini läbimõeldud ja raskemini avastatavad,” nentis ta.
Seoses Roomassare salakütuseäriga on Äripäeva andmetel põhjust väriseda ja uut maksustamist karta veel mitmel tuntud kütusefirmal, sest Alexela ei olnud kaugeltki ainus Jüri Rannaga seotud kütuse ostja.
Alexelat ähvardab kuni 12 mln kroonine nõue
Kolmapäeval arutasid majandusministeeriumi ametnikud koos Alexela juhi Heiti Häälega, mis saab kütuse riigireservi maksudest.
Kütus anti Alexelale hoida nii, et impordimaksud olid makstud, kuid nüüd selgub, et see on asendunud kütusega, millelt maksud maksmata.
Kumbki pool arutelu pidajatest jäi neljapäeval-kolmapäeval kidakeelseks. “Ma ei tahaks nõude võimalikku suurust öelda, sest seda võidakse tõlgendada vaidluse kallutamisena,” ütles majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel. Praegu on tema kinnitusel kavas strateegiline varu, 3000 tonni, oksjonil maha müüa, sest tanklatele on muutunud seaduste tõttu antud kohustus hoida viie päeva varu.
ÄP andmetel küünib vaidlusalune summa 10–12 mln kroonini, mis on riigireservist selle väljavahetamise ajal maksmata jäänud riigimaksud.
Alexela juht Heiti Hääl ütles, et vastavalt majandusministeeriumiga sõlmitud kokkuleppele ta vaidlust ei kommenteeri ning et tegemist on advokaatide mängumaaga.
Majandusministeerium teatas juuni lõpus, et võtab Alexelast hoiult ära 3000 tonni riigireservi kütust. Nädal enne oli firma teatanud, et seoses maksuameti poolt nõutava 24 mln krooniga palub ta kohtult pankrotikaitset.
Jüri Rand: mind pandi tanki
Roomassaare salakütuseäri üks väidetavatest tegelastest ning sealtkaudu kaudselt ka Alexela pankrotistumise üks põhjustajatest Jüri Rand väitis, et ei ole salakütuseäris süüdi.
Saare ärimees Jüri Rand, keda tuntakse Saaremaal temperamentse väljenduslaadi, suure rahakoti ja kallite autode poolest, väitis: “Mind pandi tanki.”
Tema kinnitusel on kõiges tegelikult süüdi ärimees Eduard Beilinson ja tema ei teadnud, et ostetud kütus kavatsetakse salaja maale smugeldada. Vastavalt kapo süüdistusele oli Rand põhilisi salakütuse rahastajaid. “Beilinsonil hakkas põlema ja siis ta hakkas minu kohta imeasju ütlema,” väitis Rand. “Minu puhul oli tegemist üksnes tahtmatu kaasaaitamisega.”
Eduard Beilinsonilt ei õnnestunud neljapäeval kommentaari saada, sest oma mobiiltelefoni numbrit on ta muutnud ja Viljandi Naftaterminali, millega ta on seotud, ei õnnestunud telefoniandmebaasidest leida.
