“Lähiajal on meil plaanis saada kokku kaubanduskettidega, et rääkida, kas ja kuidas lühendada kaupluste avamisoleku aega,” rääkis Rimi Eesti Food ASi tegevjuht Ruth Laatre, kelle sõnul on piirangud diskrimineerivad.

“Esiteks diskrimineerib määrus Tallinna kaupluseid võrreldes teiste Eesti kauplustega, teiseks diskrimineerib see kaupluseid võrreldes baaride ja restoranidega ja kolmandaks diskrimineerib see neid kliente, kellel ei ole alkoholiprobleemi ning kes tahavad hiljem poes käia.” Laatre ei soovinud poodide varajast sulgemist seostada tööjõupuudusega. “Otseselt need kaks asja omavahel seotud ei ole,” rääkis Laatre, kelle sõnul ei aita tööjõupuudus kindlasti kaasa kehtestatavale piirangule. “Kui nüüd kogu õhtune tarbijakontingent kolibki varajasema aja peale, siis tekib tõesti küsimus, kui palju on mõtet töötajaid õhtul hoida.”

A-Selver ASi juhi Ain Taube sõnul on veel vara konkreetsetest lahtiolekuaja lühendamisest rääkida.

“Praegu ei saa siin midagi kindlat öelda ja ei tahaks ka sündmustest ette rutata, kuni pole teada, mida see situatsioon endaga kaasa toob,” rääkis Taube. “Ma ei välista, et lahtiolekuaeg võib muutuda natuke kitsamaks,” lisas Taube, kelle sõnul võivad tulevikus kauplused uksed sulgeda kell kümme.

Tallinna linnapea Edgar Savisaar kahtleb selles, et kaupmehed jõuavad sõnadest tegudeni ehk kaupluste varasema sulgemiseni. “Mina ei usu, et kaupmehed esimese emotsiooni ajel hakkaksid oma ärile kaikaid kodarasse loopima. Ma arvan, et see on kaupmeeste soov linnavõimu ehmatada ja otsustest taganema sundida,” kommenteeris Savisaar e-kirja vahendusel.

Küsimusele, kas sellist koostööd võib pidada ka kartelliks, vastas Savisaar: “Eesti tingimustes võivad sellel olla kartellikokkuleppe elemendid, aga see on küsimus, millele peaks hinnangu andma konkurentsiamet.”

Konkurentsiameti osakonnajuhataja Maire Loori sõnul tuleb sellist olukorda jälgida väga kriitilise pilguga. “Iga ettevõtja peab oma otsused ise tegema ja igasugused konkurentidevahelised kokkulepped tekitavad küsimuse, miks on vaja seda ühiselt teha,” rääkis Loor, kelle sõnul varajases sulgemises iseenesest midagi keelatut ei ole. “Iga ettevõtja vabadus on otsustada oma tegevuse üle. Kui üks kauplus sulgeb varem, lähevad ostjad teise kauplusesse ning selles ei ole midagi keelatut,” seletas Loor.

Siiski märkis Loor, et suurte kettide varajasem sulgemine võib isegi konkurentsile kaasa aidata. “Kui suured kaubanduskeskused soovivad varem sulgeda, siis on väikestel kauplustel võimalus oma uksi kauem lahti hoida ja sellega kasvavad nende võimalused.”

Prisma eirab teiste kaupmeeste algatust

Prisma Peremarket ASi tegevjuht Leena Laitinen aga kaubanduskartellis kaasa lööma ei hakka.

“On väga kurb, et sellise keelu puhul ei saa me klientidele pakkuda õhtuti kogu oma sortimenti, kuid kindlasti ei plaani me oma poode hakata varem kinni panema,” ütles Laitinen, tuues põhjuseks klientide heaolu.

“See, kas inimesed hakkavad varem ostma või mitte, selgub pärast piirangu kehtestamist, kuid me tahame olla olemas ka nendele klientidele, kes tulevad hiljem töölt ja on harjunud õhtuti poes käima,” ütles ta.

Savisaar viis lõpule Lootsmanni algatuse

Vaidlus alkoholipiirangute ümber sai hoo sisse 30. mail, kui Harju maavanem Värner Lootsmann keelas alkohoolsete jookide jaemüügi 31. maist kuni 3. septembrini kõikides Harjumaal asuvates kauplustes ja rändkauplustes.

Maavanema korraldus lubas lahjat alkoholi müüa ainult väljaspool siseruume toimuvatel avalikel üritustel, välja arvatud laste- ja spordiüritused, kus alkoholi müük oli samuti keelatud.

1. juunil peatas regionaalminister Vallo Reimaa seitsmeks päevaks Harju maavanema korralduse. Regionaalminister põhjendas oma otsust vajadusega kontrollida, kas Harju maavanem on ületanud oma volitusi. Minister viitas, et maavanemal on õigus alkoholimüüki piirata eriolukordades. Juristid said ülesande uurida, kas suve saab liigitada eriolukorra alla.

Samal päeval tõstsid protesti ka mitmed poepidajad, kes teatasid, et alkoholimüügi piirang võib lühendada poodide lahtiolekuaega. Esialgu olid kriitilised väiksemate poodide omanikud ja hiljem liitusid nendega suurte jaekettide juhid.

5. juunil tegi Eesti Tööandjate Keskliit avalduse, milles teatas, et ei ole rahul valitsuse tegevusega alkoholipoliitika kujundamisel. Keskliidu hinnangul loob Harju maavanema Värner Lootsmanni alkoholimüügi piirang ohtliku pretsedendi.

8. juunil teatas Lootsmann, et ebaselguse vältimiseks ta tühistab alkoholimüüki piirava korralduse.

Nüüd haaras ohjad Lootsmanni erakonnakaaslane, Tallinna linnapea Edgar Savisaar. 13. juunil esitas Tallinna linnavalitsus volikogule määruse eelnõu, millega alkohoolse joogi jaemüük pealinna kauplustes on 1. juulist keelatud kella kaheksast õhtul.

14. juunil teatas Eesti Kaupmeeste Liit, et alkoholimüügi piirangud võivad tuua kaasa poodide varasema sulgemise. Liit tegi avalduse, milles teatas, et igas demokraatlikus ühiskonnas arutatakse küsimused enne läbi, kui hakatakse muutusi planeerima. Liidu hinnangul tooks alkoholimüügi piirang kaasa mitmeid muutusi, nt tuleb müügipinnad ümber korraldada, muuta sildimajandust, ümber teha töögraafiku ja töövõtjatega kokku leppida.

20. juunil pöördusid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit Tallinna linnavõimude poole kirjaga, milles esitasid vastuargumendid plaanitavatele alkoholimüügi piirangutele. Ettevõtlusorganisatsioonide kompromissi kohaselt võiks alkoholimüük olla keelustatud kella 22st.

21. juunil otsustas Tallinna linnavolikogu keelata 1. augustist alkoholi jaemüügi kella kaheksast õhtul.

Kaupmeeste liidu tegevjuht Marika Merilai ütles eile, et praegu on kõik puhkusel ja on võetud aeg maha. Kella kaheksast õhtul kindlasti kauplusi keegi sulgema ei hakka, kinnitas ta.

Koostöö tekitab küsimusi

Mario Sõrm

majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tarbija- ja konkurentsipoliitika talituse peaspetsialist

Konkurentsiseaduse kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega kokkulepped. Kui võtta aluseks hüpotees, et kirjeldatud kokkulepe eksisteeriks, siis peaks konkurentsiamet analüüsima, kas käsitletaval kokkuleppel oli konkurentsi kahjustav eesmärk või saabus kokkuleppe tagajärjel konkurentsi kahjustav tagajärg.

Teoreetiliselt võiks sellisel kokkuleppel olla mingi kartelliloogika küll sees, sest hõlmates suure osa turust, ei kanna ükski kartellis osaleja majanduslikku kahju, kui mõni suurem kaubanduskett oleks kauem lahti kui kaheksani. Samuti tekitab kahtlusi see, miks peaksid nimetatud kaubandusketid sellisele otsusele jõudma üheskoos ja selle ka üheskoos välja ütlema. Iga majandustegevuses osaleja peab oma otsustustes olema iseseisev.

Praegu ei ole selge, kas sellist kokkulepet plaanitakse ja mida kaubanduskettide esindajad on omavahel arutanud. Tegemist on kõiki kaubandusasutusi mõjutava õigusliku regulatsiooni muudatusega, mille puhul on normaalne, et ettevõtjad selle suhtes ühist kandepinda otsivad ning omavahel konsulteerivad. Sellisel eesmärgil eksisteerivadki meil kõiksugu erialaliidud, kus just sellised küsimusi arutataksegi.

Igal juhul ei tohi selline arutamine viia konkurentsi kahjustava teabe vahetamiseni või keelatud kokkulepete sõlmimiseni, kuid nagu enne sai öeldud, pole üldsusel ega ka konkurentsiameti valduses sellist teavet, mis annaks alust järelevalvemenetluse algatamiseks. Kui selline otsus tehakse, siis on konkurentsiameti aeg ette astuda ning analüüsi tulemusena vastata kahele küsimusele: miks selline otsus vastu võeti ja miks seda tehti üheskoos?