Ämblikprogramm avastati alles oktoobri lõpus
2005. aasta juuni lõpus sai SEC informatsiooni ühe ettevõtte aktsia ebatavaliselt suure käibe kohta. Käive tehti vahetult enne seda, kui ettevõte teatas liitumisest. Liitumisteade edastati börsile 23. juunil.
Asja hakkas uurima John S. Rymas, kes alustuseks võttis välja aktsia käibed kuus kuud enne liitumisteadet. Rymase sõnul kaubeldi 23. juunil 650 000 aktsiaga, samas keskmine päevakäive sellel aktsial oli 250 000.
Rymas viis läbi analüüsi aktsia kohta perioodil 1.–27. juuni, kogudes maakleritelt spetsiaalsesse andmebaasi kogu informatsiooni nende klientide kontodelt, sh aktsiate arv, tehingute kellaaeg, tehingu tüüp jne. Analüüs paljastas, et üks Cyber Trade’i kliendikonto oli ostnud 105 000 aktsiat vahetult enne 23. juuni liitumisteadet ning seejärel pärast teate avalikustamist müünud aktsiad, teenides umbes 111 000 dollarit (1,4 mln krooni) tulu. CyberTrade’i konto e-posti aadress oli Tallinnas ja konto nimi oli tuletus Oliver Peegi (omaniku täpne nimi selgus hiljem) nimest.
Rymas tegi otsinguid internetis, kombineerides erinevaid konto nimevariante ja fakti, et konto e-posti aadress asub Tallinnas, ja jõudis LHV koduleheküljele ning LHV töötaja Oliver Peegini.
Jätkates maakleritelt saadud andmete analüüsi, jõudis Rymas teise maaklerfirma, Interactive Brokersi samuti Eestist pärit kontodeni, mis kauplesid Peegi kontoga analoogsel viisil — ostsid vahetult enne liitumisteadet ja müüsid kohe pärast teate avalikustamist. Need kontod olid Lepik Tradingu ja LHV nimel. Rymas pöördus tagasi LHV koduleheküljele ja tuvastas, et Kristjan Lepik on LHV partner ja kauplemisosakonna juht.
Seega avastas Rymas, et kokku ostsid kolm Eestist pärit kontoomanikku — Peek, LHV ja Lepik — kahe maaklerfirma vahendusel 300 000 aktsiat 650 000st uurimisalusel päeval kaubeldud aktsiast. Kõik kolm kontoomanikku ka müüsid aktsiad kohe pärast liitumisteate avalikustamist.
Rymas saatis kahele maaklerfirmale päringud konkreetsete kontode kohta: tehingute väljavõtted, konto avamise dokumendid, meilivahetus jne. Saadud info põhjal tuvastas Rymas veel kahe samalaadse konto olemasolu.
Tehingute väljavõte Peegi kontost näitas kümneid ja kümneid erakordselt kasumlikke lühiajalisi tehinguid. Konto avati 2003. aasta augustis 29 000 dollariga (380 000 krooni) Läti Unibanka kontolt. 31. oktoobril oli Peegi konto väärtus üle 2 mln dollari (üle 25 mln krooni), kusjuures kokku 77 000 dollarit (ca miljon krooni) oli ka välja kantud Unibanka arvele.
Peegi tehingute erakordset edukust ilmestab fakt, et alates 2004. a septembrist kuni selle aasta septembrini teenis Peegi konto 3500% aastatootlust, konto varade kuutootlused ulatusid keskmiselt 20–30%le, kehvim kuu oli 2005. aasta mai (kuutootlus 15%) ning parim selle aasta august (kuutootlus 74%).
Rymas avastas Peegi konto tehinguid analüüsides, et tehinguid tehti sageli samaaegselt Business Wire’ poolt pressiteadete avalikustamisega. Kuna Rymasel oli kohe kasutada Business Wire’ avaldatud pressiteadete täpne ajastus alates selle aasta algusest, fokusseeris ta uurimise just selle perioodi peale. Rymas tuvastas ka, et neli ülejäänud kontot on avatud just tolle perioodi alguses või selle lähedal.
Rymas leidis ka, et ka LHV kontode ja Lepik Tradingu konto puhul oli tegu erakordselt kasumlike tehingutega ning need olid sageli tehtud samaaegselt Peegi konto tehingutega. Konkreetselt teenisid LHV kontod umbes 0,5, 40 ja 80 miljonit krooni puhastulu. Lepik Tradingu konto teenis tulu veidi üle 3 miljoni krooni. Kontodelt tehti ka rahaülekandeid Hansapanka ja Nordea¬ Panka.
Toetudes sellele infole, tegi Rymas analüüsi veel viie aktsia kohta, millega kontod olid kaubelnud. See protsess paljastas veel ühe Peegile kuuluva konto maaklerfirmas RML Trading, mida Peek sagedasti kasutas. Konto seis selle aasta oktoobri lõpus oli 1,3 miljonit krooni.
Seejärel tuvastas Rymas andmeid võrreldes, et Peegi tehingud olid otseses seoses üle 360 Business Wire’ pressiteate avalikustamise ajaga. Samuti tuvastas Rymas, et kontoomanikud tegid sageli samalaadseid tehinguid samade aktsiatega pea samal ajal, tehingute vahed oli minutites ja sekundites. Pressiteadetega tehingud olid ka sageli ainsad, mida kontod nende aktsiatega tegid. Suur enamus tehingutest olid kasumlikud, positiivse teate korral tehti ostu- ja/või ostuoptsioonitehing ja negatiivse puhul müügi- ja/või müügioptsioonitehing.
Oktoobri lõpus andis Business Wire SECile infot, millest selgus, et LHV, Peegi ja Lepiku kontod tegid tehinguid ainult siis, kui pressiteated olid reaalselt ka jõudnud Business Wire süsteemi. Tehingud tehti pärast pressiteate saabumist, ent enne teate avalikustamist. See viitas Rymase hinnangul sellele, et kontode omanikud omasid ligipääsu Business Wire’s olevale mitteavalikule infole.
Business Wire kasutab internetipõhist süsteemi Business Wire Connect, mis on avatud ainult Business Wire’ klientidele. Ettevõtted logivad süsteemi sisse ja saadavad seejärel pressiteated süsteemi, kus need toimetatakse. Pressiteate saatmisest kuni avaldamisküpseks saamiseni kulub umbes 15 minutit lehekülje kohta. Kui teatele on lisatud konkreetne kellaaeg, millal see peaks olema avaldatud, võib pressiteade süsteemis olla ka oluliselt kauem. Teade saadetakse välja kõigile meediakanalitele ühel ajal.
Rymas tegi Interactive Brokersist saadud e-kirjade abil kindlaks mitu IP-aadressi, mis olid seotud LHV kontodega, sh konkreetse IP-aadressi arvutil, kust Kristjan Lepik saatis e-kirju. Kasutades avalikku IP-aadresside lokaliseerijat, sai Rymas teada, et kõik IP-aadressidega arvutid asuvad Eestis Tallinnas.
Rymas edastas IP-adressidega informatsiooni Business Wire’le, kes informeeris SECi 28. oktoobril, et üks arvutitest on web-log’ide järgi korduvalt külastanud nende klientidele mõeldud Business Wire Connecti süsteemi. Tegemist oli Lepiku arvuti IP-aadressiga.
Telefonikõnes Business Wire’ga selgus Rymasele, et IP-aadress kattus ka täpselt Business Wire’ ühe kliendi — LHV –IP-aadressiga. LHV oli asunud Business Wire’ kliendiks 2004. aasta juunis. Samas polnud LHV avaldanud ühtegi pressiteadet (novembris 2004. oli LHV kolm korda juba teadet avaldamas, ent see siiski tühistati). Peek oli üks kahest LHV poolt Business Wire registreeritud kasutajast.
Business Wire teavitas SECi, tuginedes oma süsteemi web-log’ide analüüsile, et LHV, Peek ja/või Lepik kasutasid nn ämblikprogrammi. Pärast seda, kui LHV logis ennast süsteemi, käivitus programm, mis käis läbi süsteemis oleva informatsiooni. Business Wire’ andmete järgi logisid LHV, Peek ja/või Lepik iga paari tunni tagant süsteemi eesmärgiga käivitada infot otsiv programm. Iga kord leidis programm infot pressiteadete kohta, mis olid määratud avaldamiseks kindlal kellaajal ja ootasid avaldamist. Programmi abil saadi teada ettevõtte nimi, mõningast infot teate eesmärgi ja sisu kohta, teate avaldamise aeg ja teate edastanud ettevõtte antud juhendid avaldamise kohta.
28. oktoobril võttis Business Wire näited kümne pressiteate kohta, mida ta oli avaldanud ja millega LHVga seotud kontod olid teinud tehinguid, ning kinnitas, et ämblikprogramm oli saanud nende kohta teavet eelpool kirjeldatud viisil.
Viimati logisid Peek, LHV ja/või Lepik Business Wire Connecti süsteemi ja varastasid infot 28. oktoobril 2005.
1. novembril esitas SEC süüdistuse Oliver Peegi, Kristjan Lepiku ja LHV vastu.
LHV arutelu jätkub väljaspool kohut, Peek ja Lepik endiselt kohtus
USA ringkonnakohus kohaldas üleeile LHV-le esialgse kohtutõkendi, asja arutelu jätkub väljaspool kohut. Seevastu Oliver Peegi ja Kristjan Lepiku asjad tulevad kohtus arutlusele 23. novembril.
SECi Philadelphia ringkonna peajuristi Amy J. Greeri sõnul kujutab LHV-le seatud tõkend endast suures osas juba 1. novembril seatud tingimusi, kuid nendesse tehti kaks olulist täpsustust. Esiteks täpsustati, et kohtu ettekirjutus ei puuduta väljaspool USAd asuvaid varasid. Teiseks lubati LHV-l selgesõnaliselt jätkata oma külmutamata varadega igapäevast tööd. Greer ütles, et LHV on andnud oma nõusoleku kohtutõkendi kohaldamisele ilma hagiavalduses toodud süüdistusi kinnitamata või ümber lükkamata.
Greer kommenteeris üleeile Eesti ajakirjandusse LHV poolt levitatud uudist, et SEC ja LHV jõudsid kohtuvälisele kokkuleppele, et sõna “lepe” kasutamine pole antud kontekstis õige. “Ainus kokkulepe oli LHV poolt kohtule antud nõusolek tõkendi kohaldamiseks,” märkis Greer. Nõusolek anti sisuliselt kohtule, kuid sellele eelnesid konsultatsioonid SECiga.
Greer lisas, et kuna LHV tingimustega nõustus, polnud investeerimisfirmal või nende esindajatel ka vajadust füüsiliselt eile kohtu ette ilmuda. Eile viibis kohal vaid SECi esindaja, LHV advokaadid olid kohtuga ühenduses telefoni teel.
Asi jätkub LHV osas Amy J. Greeri sõnul nii, et mõlemad pooled koguvad tõendusmaterjali, et teha kindlaks, mis täpselt juhtus. “Me jätkame LHVga koos töötamist,” märkis ta.
Võimalikku karistust kommenteerides ütles Greer, et SEC on oma hagis nõudnud süüdistatavatelt ebaseaduslikul teel saadud tulude tagastamist ning tsiviilkaristust. “Praeguses menetluse järgus ei saa me öelda, millises rahasummas tsiviilkaristust nõutakse,” sõnas Greer.
Erinevalt LHVst ei olnud Kristjan Lepikul ja Oliver Peegil eilseks USA ringkonnakohtu istungiks esindajaid määratud ning nad ise samuti eile kohtusse ei ilmunud. Lepiku ja Peegi kohtuasi lükati seetõttu edasi 23. novembrile.
Oliver Peeki esindab Lextali vandeadvokaat Tarmo Sild, kellele USA kohus saatis eile kohtus arutlusele tulnud tõendid. Kristjan Lepikule saadeti informatsioon isiklikul aadressil. Lepikut esindab Luiga Mody Hääl Boreniuse advokaadibüroo, kelle USA-poolne partner on Curtis, Mallet-Prevost, Colt & Mosle LLP.
Lepik viis pärast keelu kehtestamist kontolt välja üle 2,4 miljoni krooni
USA kohus nõuab Kristjan Lepikult USA-le üle 2,4 miljoni krooni tagastamist, mille Lepik oli viinud välja pärast raha väljavõtmiskeelu kehtima hakkamist.
Internetimaaklerfirma Inter¬active Brokersi poolt kohtule esitatud dokumentidest selgub, et 1. novembril kell 12.59 pärastlõunal saatis Interactive Brokers LLC Londonis asuv filiaal Interactive Brokers Limited tegevjuht Gerald Perez Kristjan Lepikule e-kirja manusena kohtuniku nõude külmutada teatud varad — süüdistavatel oli seal firmas avatud mitmeid kontosid.
Kirja saatmise ajal tegi Inter¬active Brokers parajasti kindlaks, milliseid kontosid nõue puudutab, ning sisestas oma süsteemidesse vajalikku infot. Interactive Brokers külmutas LHV nimel oleva konto, millel oli ligi 266 allkontot, ning Lepik Tradingu nimel oleva konto.
Sellel hetkel ei teadnud varade külmutamise eest vastutavad maaklerfirma töötajad veel, et Lepikul oli Interactive Brokersi juures avatud veel üks konto Valparaiso Investi nimel, millele polnud piiranguid seatud. Lepik oli selle konto juures kirjas tegevjuhi, omaniku ja kauplejana.
Kell veerand kaks pärastlõunal vastas Kristjan Lepik Perezi e-kirjale. Ta palus osa LHV nimel olevad külmutatud kontosid taas avada, sest muidu pole tema sõnul võimalik teha tehinguid klientide eest, kes polnud asjaga kuidagi seotud. Lepik lubas oma kirjas osutada igakülgset abi ning anda vajadusel lisainformatsiooni.
Paarikümne minuti pärast logis Lepik ennast sisse Valparaiso Investi kontole ja paar minutit enne kahte andis sisse korralduse kanda arvelt elektrooniliselt välja 156 499 eurot (2,45 mln krooni). Korraldus täideti sama päeva jooksul ning raha laekus Valparaiso Investi nimele Nor¬dea Pangas.
Kristjan Lepik: 2,4 miljonit krooni on firma arvel alles
Kristjan Lepiku sõnul ei ole ta Interactive Brokersi juurest välja viidud 2,4 miljonit krooni kasutanud ning see on tema firma arvel alles.
Lepiku sõnul on USA maakleri Interactive Brokersi juurest keelatud ajal välja kantud 2,4 miljonit krooni ikka veel Valparaiso Investi arvel. “See on firma arvel, ise ma seda raha puutunud ei ole,” väitis Lepik. “Tegemist oli raha kandmisega ühe firma kontolt teisele.” Samuti kinnitas Lepik, et raha väljakandmise hetkel tõkend sellele kontole ei kehtinud.
“Otseselt ei ole SEC minuga sel teemal rääkinud, küll aga pöördusid nad mu juristide poole,” sõnas Lepik. “Nemad tegelevad praegu selle nõudega.” Samuti teavitas Lepik asja ilmsikstulekul finantsinspektsiooni ja LHVd.
Kristjan Lepik ei nõustunud uurimise huvides ütlema, mida advokaadid on tal soovitanud teha.
Summa kandis Lepik oma USAs asuvalt kauplemiskontolt välja ajal, mil USA väärtpaberijärelevalve oli juba kehtestanud keelu LHV, Lepiku ja Oliver Peegi kontodelt raha väljakandmise suhtes.
Kriminaalasja algatamine ülimalt tõenäoline
Intervjuu finantsinspektsiooni juhatuse liikme Kaido Tropiga
Finantsinspektsiooni juhatuse liige Kaido Tropp ütles, et kui USA väärtpaberikomisjon (SEC) lõpuks kogu info edastab, on kriminaalasja algatamine LHV või sellega seotud inimeste vastu ülimalt tõenäoline. Uurimist Eestis ei lõpetaks ka asja vaibumine USAs.
Mis seisus on praegu LHV pettuse uurimine finantsinspektsioonis?
Oleme alustanud järelevalvemenetlusest. Kogume andmeid. Oleme küsinud informatsiooni asjakohaste inimeste käest LHVst ja USAst ja küsime ka pidevalt juurde. Ja analüüsime vastuseid.
Millal võiks mingeid tulemusi või vahekokkuvõtteid oodata?
Praegu on veel ennatlik midagi öelda. Kõik sõltub sellest, kui kiiresti me infot saame ja kui hästi meiega koostööd tehakse. Elektroonilistel andmekandjatel toodud andmemahud on suured ning nende töötlemine võtab aega.
Mida Te täpselt küsinud olete?
Kõike, mis võiks juhtumisse selgust tuua.
Kas võib juhtuda, et Eestis algatatakse kriminaalasi?
Me hindame seda tõenäosust väga suureks.
Kui ka meie USA kolleegid on meile kõik oma uurimismaterjalid edastanud, siis saame olukorra tõsidust hinnata ning saata asja prokuratuuri. Lõpliku otsuse kriminaalasja algatamiseks teeb prokuratuur, kuid jah, on tõenäoline, et siin on üks kriminaalmenetluse objekt.
Kelle vastu kriminaalasi suunatud oleks? LHV? LHV juhtide? Konkreetselt tehinguid teinud isikute?
Võimalik on nii fakti kui ka isikute vastu. Fakti puhul hakatakse siis sellega seotud isikute ringi hiljem juurde lisama.
Kas menetluse käigus on selgunud ka vastuolusid LHVst antud info ja USAst saabunud andmete vahel?
Peek on näiteks ajakirjanduses väitnud, et ta pole siseinfot varastanud, tsiviilhagi USAs aga ütleb, et on. Nii et vasturääkivusi jagub. Aga meieni pole veel jõudnud USAst kogu informatsioon.
Kas nad on lubanud selle Teile saata?
Jah, nad on lubanud selle saata, ma tsiteerin nüüd otse: as soon as possible (nii ruttu kui võimalik — toim.)
Käskisite LHV-l külmutada firma töötajate kontod ettevõttes. Kas Teie poole on pöördunud ka pahaseid LHV töötajaid?
Kuna tegemist on konfidentsiaalse infoga, siis ma saan kinnitada ettekirjutuse fakti, kuid isikute ringi, keda see puudutab, täpsustada ei saa. Kuid seal on inimesi, kes on teemaga seoses ajakirjandusest läbi käinud.
Keegi nendest, keda ettekirjutus puudutab, pole meie poole pöördunud.
Milliseid ettekirjutusi finantsinspektsioon veel LHV-le teha võiks ja milliseid olete kaalunud?
Meil on õigus küsida infot ja teha ettekirjutusi seoses varade kasutamisega, väärtpaberiseaduse järgi saame piirata isikute ja ettevõtete tegevust. Vangi meie kedagi ei pane.
Kui pikaks ajaks LHV töötajate kontod suletuks jäävad?
Sõltub taas tsiviilhagi käigust USAs ja uurimisest Eestis.
Et kui USA kohus leiab, et kõik on korras, lahenevad LHV probleemid ka Eestis?
Ei, seda mitte. USA tsiviilhagi lõpetamine ei too kaasa lahendeid Eestis, endiselt on võimalik kriminaalasi. Iseasi, kui USAs alustataks kriminaaluurimist, siis oleks küsitav, kas seda on mõtet teha ka siin.
Kas Teil on oma USA kolleegidega suheldes veidi piinlik ka, et Eesti sellise uudisega kuulsaks on saanud?
Sellised asjad juhtuvad maailmas kogu aeg, Eesti ei ole seepärast kuhugi musta nimekirja kantud.
Finantskuriteo eest määratavat trahvi võidakse suurendada
Finantsinspektsiooni juhatuse liikme Kaido Tropi sõnul on karistused finantskuritegude eest liiga väikesed.
Karistusseadustiku järgi on ette nähtud rahatrahv või kuni üheaastane vanglakaristus. Kui rikkumine hinnatakse aga väärteoks, on maksimaalne karistus 18 000kroonine trahv.
Kui kriminaalkaristuse piisavat rangust Tropp kommenteerida ei soovinud, siis väär¬teo puhul määratav trahv on tema hinnangul ilmselgelt liiga väike. “See loob olukorra, kus kurjategijal tekib arbitraaživõimalus — teen teo, millega teenin miljoneid kroone kasu ja siis maksan ära teenituga võrreldes imeväikese trahvi. Ekvivalendiks peab ikka olema väga suure rahalise karistuse hirm,” ütles Tropp.
Tema sõnul on finantsinspektsioon seadusandjale korduvalt ettepaneku teinud finantskuritegude puhul trahvimäära suurendamiseks. “Loodetavasti on LHV juhtum soodus pinnas selle teema taas tõstatamiseks,” lausus Tropp.
Justiitsministeeriumist teatati, et eelnõu on praegu tegemisel ja kuni see pole valminud, kommentaare ei anta. Küll aga lubati, et eelnõus võetakse kindlasti arvesse finantsinspektsiooni arvamust. Eelnõu peaks valmima lähikuudel.
