„Jah, McDonald's on üks nendest. See info on läbi jooksnud meediast juba, seepärast võin selle nime öelda, aga teisi ma ei saa avalikustada,“ kommenteeris tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski aripaev.ee-s.

„Teised kuus ettevõtet, kes said selgitusnõude on teenindus- ja kaubandussektorist,“ lisas ta.

Kõigepealt esitab tarbijakaitse ettevõttele selgitusnõude, siis on ettevõttel aega esitada oma vastuargumendid. Kui hinnaleppe rikkumine tuvastatakse, siis on üheks variandiks see, et ettevõte viib hinna tagasi.

„Teine variant on väärteomenetlus. Sest ettevõtted on ju andnud sisuliselt lubaduse ja kui nad seda ei pea siis… suurim trahv on 50 000 Eesti krooni (ca 3196,9 eurot),“ märkis Turetski.

Paralleelkäibe perioodi jooksul on ausa hinnastamise kokkuleppe rikkumise kahtlusega pöördutud tarbijakaitseameti poole kümnel korral. Käesolevaks hetkeks ootab amet ettevõtjatelt selgitusi, et hinnata, kas tegemist on leppe rikkumisega või mitte. Koos selgitusnõudega kohustati ettevõtjaid tarbijakaitseametile esitama ka kauba saatelehtede koopiaid, millega nad hinnatõusu põhjendavad.

„Ajavahemikku, millal midagi selgub, seda ei oska hetkel öelda. Aga uusi vihjeid võimalike rikkumisteni saab saata kuni suveni, kuni kehtib see lepe,“ ütles Turetski.