Ametnike kooliraha erineb kordades
Arvestatud on vaid seda koolitusraha, mis tuleb riigieelarvest, arvestamata on selleks saadud välisabi, toetused ja sponsorlus. Tõsi, koos viimatimainituga küünib inimesele kulunud koolitusraha hoopis kõrgemale tasemele.
Nii näiteks koolitati rahandusministeeriumis maksumaksja raha eest töötajaid keskmiselt 2500 krooni eest inimese kohta, riigieelarvest kulus selleks 715 000 krooni. Välisabi koolituseks sai rahandusministeerium ligi 2 miljonit krooni, mille eest 287 töötajat said keskmiselt koolitust 9500 krooni eest.
Siiski ei tauni keegi, et ministeeriumide kaupa kulud ühe töötaja harimiseks erinevad kordades, kuni asutuste koolituskulud püsivad 2-4 protsendi piires palgafondist.
Majandusministeeriumi personaliosakonna juhataja asetäitja Anne Marjapuu sõnul on koolituskulud aastatega suurenenud hinnatõusu tõttu. “Me ei taha võtta koolitusi ka kõige odavamatest kohtadest, kvaliteet on ikka väga oluline,” ütleb Marjapuu. Keskmiselt moodustavad koolituskulud ministeeriumide palgafondist 2–4 protsenti, majandusministeeriumil jõudis protsent selle ülempiirini. Eelmisel aastal oli majandusministeeriumi koolitusprioriteediks juhtide ja osakonnajuhtide koolitamine, sel aastal on ette võetud peaspetsialistid.
Kallitel seminaridel ja ärikonverentsidel majandusministeeriumi inimesed Marjapuu sõnul väga tihti ei käi. “Igapäevatööks seminaridelt eriti vajalikku ei saa, need on pigem üldharivad,” sõnab ta. “Kuna need on ka küllalt kallid, siis tavaliselt lubame huvitava teemaga seminarile 2-5 inimest, kui see meie eelarvega sobib.”
Marjapuu meenutab aastaid tagasi toiminud põhimõtet, et kui konverentsil esines keegi majandusministeeriumist, lasti oma maja inimesed tasuta kuulama. “Nüüd enam sellist traditsiooni pole, aga riigi raha eest oma maja töötaja kuulamist ma küll õigeks ei pea, sama hästi võib ju talt koridori peal küsida, millest ta seminaril rääkis,” ütleb Marjapuu.
Keskkonnaministeeriumi koolitusnõuniku Mai Zernaski sõnul on keskkonnaministeerium hakkama saanud suhteliselt tagasihoidlike summadega, kuna suur osa koolitustest toimub oma majas ja väga palju kasutatakse koolitajatena oma maja inimesi. “Me ei ole palju kasutanud Invicta ega Mercuri koolitusi, sest seal ühe inimese koolitamiseks kuluva raha eest saan ma ära koolitada paarkümmend keskkonnateenistuste töötajat,” selgitab Zernask. “Samuti toimub meil pidevalt koolitusi koostöös Soome ja Rootsi keskkonnainimestega.”
Mitmes ministeeriumis kasvasid eelmisel aastal võrreldes varasemaga koolituskulud hüppeliselt, mis on seletatav koolituse mõningase kallinemisega ning ka järjest suurenevate mahtudega.
Riigikantselei avaliku teenistuse ja personali osakonna nõunik Margus Nurk ütleb, et koolituskulude järsk kasv mõnes ministeeriumis võib tulla ka muutunud mõtteviisist — enam ei saadeta inimest mingit loengut kuulama, vaid tellitakse näiteks juhtimisalane koolitus spetsiaalselt oma maja töötajatele.
On ka erandeid, näiteks haridusministeeriumis suurenesid koolituskulud eelmisel aastal poole miljoni võrra 2000. aastaga võrreldes seetõttu, et ministeeriumi Tartusse kolides tuli tööle palju uusi inimesi. Sel aastal saavad haridusministeeriumi töötajad koolitust 280 000 riigieelarvest pärit krooni eest, koolituse prioriteedid on juhtimine, Euroopa Liiduga seonduv, MS Excel, meeskonnatöö.
Peamiselt õpivadki ametnikud keeli, juhtimist, infotehnoloogiat, Euroopa Liiduga seonduvat, kuid ka näiteks suhtekorraldust, majandust, raamatupidamist, kiirlugemist. Eelmisel aastal koolitas ametnikke üle 200 asutuse ja firma. Enam kui miljoni krooni eest haris riigitöötajaid Eesti Haldusjuhtimise Instituut, järgnesid Baltic Computer System Tallinna arvutikool, Tolliameti koolituskeskus, Medisoft, Invicta.
Kui ministeeriumide lagi koolituskuludel on 4 protsenti, siis näiteks Ühispangas kulub töötajate koolitusele 10 protsenti personalikuludest. Ühispanga personaliarenduse ja -koolituse osakonna juhataja Reene Valgma sõnul pole Ühispangas määratud ühe töötaja koolituseks kuluvat kindlat summat, vaid erinevatel aastatel on ka eri sihtrühmad, keda pank koolitab. “Koolituskulud kinnitatakse üheks aastaks ja nende suurus on kindlasti seoses majandustulemuste ja majanduskeskkonnaga,” ütleb Valgma. “Koolituste mõju on töös näha sageli hiljem, ja kui töötajaid mitte arendada, võib see majandustulemusi aastate jooksul palju mõjutada.”
Töötajate keeleõpet pank parema meelega kinni ei maksaks, tehakse vaid erandeid, kui töötaja on tõesti tubli ja vajalik, kattes sellisel juhul 75 protsenti keeleõppe maksumusest.
Juhtimiskoolitusega tegeleva firma Invicta juhatuse esimehe Mihkel Pärjamäe sõnul kasvab riigiasutustele suunatud koolituse osakaal firma käibes aasta-aastalt. Hinnaalandust riigiasutused Pärjamäe ütlusel Invictalt ei saa, küll aga saavad nad sarnaseid soodustusi, mis teisedki firma pikaajalised kliendid.
Pärjamäe sõnul on 10 protsenti personalikuludest koolitusele kulutada väga hea tulemus, kuid ka ministeeriumide 2–4 protsendilist koolituskulu palgafondilt ei saa pidada kehvaks tulemuseks, sest küllalt palju saavad riigiametnikud tasuta koolitusi välis- ja koostööprogrammide raames.
