Big Beni raamatupood London, Järve Selver, Vinoteek — need on osa arvetest, mis kajastuvad mahukas pangaväljavõttes krediitkaartide kasutamise kohta möödunud aastal kõrgete ametnike poolt. Kaitseministeerium keeldus andmeid aasta aega väljastamast kuni Äripäev pöördus andmekaitse inspektsiooni poole. Andmekaitse ettekirjutuse tulemusel andis kaitseministeerium Äripäeva kasutusse krediitkaardiväljavõtete koopiad, kuid keeldus nimetamast, kes on konkreetse kulutuse teinud.

“Me ei anna nimesid, sest leiame, et see võib segada meie välissuhtlust,” põhjendas avalike suhete osakonna juhataja Madis Mikko. “Me ei saa laiale avalikkusele näidata, millised on meie käimiste tihedus, marsruut, sihtkoht, sest mitte ainult head inimesed ei ela siin maailmas. Näiteks kui ametnik x käib mingis riigis tihti, siis on mingitel organisatsioonidel võimalik infot saada,” selgitas Mikko.

Krediitkaardi kasutamise õigus on ka kaitseministril, kahel asekantsleril Margus Kolgal ja Jüri Parbol, osakonnajuhatajatel Tiit Noorkõivul ja Henrik Praksil, kolmel välisesindustes töötaval ametnikul Toivo Klaaril, Lauri Lindströmil, Rasmus Lippuril ja viiel kaitseatašeel Ants Laaneotsal, Märt Tirul, Riho Terrasel, Raul Tõnnovil ja Jaanus Elvrel. Krediitkaarti tohib kasutada ka kantsler Indrek Kannik, kuid ta pole seda teinud. Vastavalt ametipositsioonile ulatub krediidilimiit kuus 200.000 kroonini ning see on ette nähtud teenistuslähetusega seotud kulude ja esinduskulude eest tasumiseks.

Tallinnas Järvel asuvas Selveris maksis Mikko ise 1238 krooni toidukaupade eest riigi krediitkaardiga. Tema kinnitusel oli tegu esinduskuluga, mille tulemusel valmis artikkel Prantsuse ajalehes Le Monde. “Istusime metsa all ja küpsetasime liha,” viitas Mikko seostele artikli ja Selveri ostu vahel pidades vajalikuks lisada, et alkoholi see summa ei sisaldanud. Rääkides suurtest summadest, mis kuluvad nii Eestis kui ka välisriikides restoranis söömistele, ütles Mikko: “On olemas esinduskulud, mille nimi on lobby.”