Pärast kolm aastat kestnud vaidlusi tänavu jaanuaris Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse (TOPi) alade detailplaneeringule heakskiidu saamist Pirita halduskogult asus Arco Vara unistuste projektile kaikaid kodaratesse loopima Pirita linnaosavanem Tiit Terik, kes teatas eelmisel nädalal, et linnaosavalitsus ei kooskõlasta detailplaneeringut. Teriku selja taha on koondumas ka Tallinna linnaplaneerimise amet eesotsas linna peaarhitekti Endrik Männiga.

Linnaosa versus Arco Vara

“TOP on seisukohal, et Pirita linnaosavanema negatiivne kooskõlastus detailplaneeringu projektile on motiveerimata, üldsõnaline, õigusvastane ning detailplaneeringu projekti on võimalik vastu võtta sellele vaatamata,” sõnas TOPi nõukogu esimees Aivar Tuulberg. “Merevaade säilib TOPi kinnistust kesklinna suunas täies mahus, mistõttu vastuolu Tallinna arengukavaga puudub,” vaidles Tuulberg vastu Pirita linnaosavanema peamisele etteheitele, nagu varjaksid planeeritavad elumajad liigselt merevaadet.

Pirita linnaosavanema Tiit Teriku sõnul on linna kompromiss konkreetne — 18 kortermajast 8 linnapoolsemat tuleb jätta ehitamata ning ülejäänutes tuleks pool pinda kujundada äripindadeks. “Kortermajade ala me seal kindlasti näha ei taha, üldplaneering lubab segaala arendamist,” toonitas Terik, kelle sõnul on nüüd pall TOPi omanike käes.

Me ei ole kokku arvutanud detailplaneeringu venitamisest tingitud otsest kahju, kuid kui arvestada sinna investeeritud kapitali hinnaga, mida peame lõppkokkuvõttes arendajana kompenseerima, siis mida aasta edasi, seda väiksemat tootlust saame aktsionärile tagada. Aare Tammemäe, Arco Vara tegevjuht “Linnapilti kujundavad ja kavandavad eelkõige linnaplaneerijad, linnaosa vastuseis Arco Vara nägemusele TOPi alast on meile teada,” ütles Arco Vara tegevjuht Aare Tammemäe. Täpsemalt ei soovinud Tammemäe vaidlusi linnaosavalitsusega kommenteerida, kuna tegemist on tundliku teemaga. Ta kinnitas vaid, et planeeritavate uute elamute puhul on korruselisus madal ja jälgib linnaosa üldplaneeringut, merevaade majade vahelt ei kao ning rand säilib oma ilus kõigile linnakodanikele.

Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd teatas, et nõustub Pirita linnaosavanema Teriku seisukohaga mitte lubada elumajade domineerimist. “Planeeritaval alal ei tohi olla valitsevaks elufunktsioon,” sõnas Mänd. Ta lisas, et kust ja kui suurel määral hakkavad kavandatavad hooned varjama merevaadet, sõltub planeeringu lõplikust lahendusest. Kindlasti ei tohi Männi sõnul planeeringuga kavandatu piirata juurdepääsu mereni.

Juriidilised nüansid

“Detailplaneeringu menetluslike toimingutega on võimalik edasi minna pärast seda, kui planeeringu koostaja on esitanud meile planeeringu, mis on kooskõlastatud kõigi nõutud asutustega, sealhulgas Pirita linnaosa valitsusega,” kirjeldas Mänd asjade edasist käiku.

TOPi nõukogu esimees Tuulberg viitas aga Tallinna ehitusmäärusele, mille järgi loetakse planeering kooskõlastatuks, kui see pole vastuolus seaduse, seaduse alusel kehtestatud õigusakti või planeeringuga, vaatamata osapoolte esitatud vastuväidetele. “Seega ei nõua ehitusmäärus, et detailplaneeringu vastuvõtmisel peaksid kõik kooskõlastused olema positiivsed,” märkis Tuulberg.

Küsimusele, kui kaua võib detailplaneeringu üle vaidlemine veel aega võtta, vastas TOPi nõukogu esimees Tuulberg, et loodetakse paari aastaga toime tulla.

“Aga kui tuleb pärast veel kohut käia, nagu Eestis kombeks, siis läheb kauem,” nentis ta.

Kommentaarid
Lea Nilson, Pirita Seltsi juhatuse liige
Avatus merele peaks kõigile tallinlastele alles jääma, pole õige, kui omanik ranna kinni paneb. Nii Pirital kui ka igal pool mujal on piisavalt vabu pindasid, kuhu elama minna. TOPi piirkonda võiks kerkida midagi esinduslikku, nagu näiteks ooperiteater, mitte lihtsalt hulk karpe.

See, et Pirita halduskogu detailplaneeringu heaks kiitis, ei saa olla mittepoliitiline otsus, kuna alates 2001. aastast pole seda läbi lastud ja nüüd siis äkki lasti. Otseseid naabreid pole aruteludesse kaasatud, neil jääb üle asi ainult hiljem kohtus vaidlustada, aga milleks see?

TOPi juhid on üritanud mulle selgeks teha, et merd pole autoga mööda Pirita teed sõites niikuinii juba praegugi näha. Sel juhul sõidavad nad küll väga madala sportautoga.

Tõnu Toompark, sõltumatu kinnisvaraanalüütik
Kinnisvaraarendaja vaatepunktist sõltub maa väärtus ainult ja ainult sellest, kui palju sinna ehitada saab. Igal juhul, kui linnavalitsus tõmbab poolele Arco Vara plaanidest vee peale, kujuneb ka asja väärtus Arco jaoks kaks korda väiksemaks.

Detailplaneeringu venimine ja sellega omaniku raha kinni hoidmine pole kunagi hea, eriti kui see on kestnud juba kuus aastat. Parem õudne lõpp kui lõputu õudus — tuleks kiiremini selgeks teha, mida lubatakse ja mida mitte.

Skanska müüb Pirita tee ääres merevaatega kortereid 40 000-60 000 krooni ruutmeetri eest. Praegusel turul on see natuke kallis, aga kui Arco Vara lõpuks müüma hakkab, on ka turg praegusest aktiivsem. Mere ääres on korterid kindlasti hea kaup.

taust
Tallinna Olümpiapurjespordikeskus (TOP) rajati Tallinna lahe ja Pirita jõe äärde 1980. aasta Moskva olümpiamängude purjeregati läbiviimiseks.
Praegu kasutab TOPi ruume ligi 200 rentnikku. Iga päev viibib territooriumil umbes 2000 klienti.
TOPi pindala on 17,6 hektarit, millest äri-, lao- ja spordiruumide pind moodustab praegu 2,5 hektarit ja sadam 2,8 hektarit.
2002. aastal ostsid TOPi riigilt 267 miljoni krooniga AS Arco Investeeringud ja Regati Valdused OÜ. Müügilepingus oli kirjas, et hotelli linnapoolses otsas asuv vaba maa pakub võimalusi kinnisvaraarenduseks. Mõlemale omanikule kuulub 50% investeeringust.
TOPi maa sihtotstarve oli algselt äri- ja sotsiaalmaa. 2003. aasta jaanuaris algatas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, mis lubab lisaks purjespordikeskusele ehitada ka korterelamuid.
Tänavu jaanuaris kiitis detailplaneeringu pärast kolm aastat kestnud vaidlusi heaks Pirita halduskogu. Paar kuud hiljem teatas Pirita linnaosavanem Tiit Terik, et linnaosavalitsus detailplaneeringut heaks ei kiida.
Detailplaneering ootab oma edasist saatust Tallinna linnaplaneerimise ametis, linna peaarhitekti Endrik Männi sõnul peavad TOPi omanikud aga esmalt Pirita linnaosa valitsuselt heakskiidu saama.
Omanikud planeerivad TOPi alale 18 3-5 korruselist korterelamut (brutopind 33 770 m2, kokku 288 korterit), uut 3-korruselist büroohoonet, osaliselt merre kerkivat veekeskust ning avalikku supelranda.
Investeeringu suurusjärk, mida omanikud TOPi alale planeerivad, ulatub kahe miljardi kroonini.