Äri Hanschmidti moodi

 (49)
Ain Hanschmidt
Ain HanschmidtPostimees/Scanpix

Ühispank ajas Ain Hanschmidti juhtimisel poliitikat, mis soosis selgelt tema enda ärikompanjone ja mille tulemusena nüüd juba endine pangajuht ka ise kopsaka aktsiapaki omanikuks sai.

Et tehingute osalised ise keelduvad sel teemal kõnelemast, tuleb seda teha ilma nendeta. Kõigepealt peab mõistagi tunnistama, et Hanschmidt kui Eesti suuruselt teise panga rajaja ning arendaja on tugev ärijuht. Samad sõnad kehtivad ka tema ühe peamise äripartneri Enn Pandi kohta, kes on suutnud üles ehitada Läänemere ühe suurema ja edukama laevafirma. Iseasi, kas need meetodid, millega mehed oma edule ning ka rikkusele aluse panid, mahuvad mõiste alla “hea äritava”.

Hanschmidti ja Ühispanga ümber koondunud sõpruskond kujunes välja neil aastail, kui riik asus kasvuraskustes panga iselaadseks käendajaks. Selle alla mahub kunagise Sotsiaalpanga põhjalaskmine ning magusamate palade ülesostmine Ühispanga poolt. Samuti nii riigieelarve kui ka kohalike omavalitsuste kontode viimine Ühispanka.

Aga ka omaaegsete valitsusliikmete, rahandusministeeriumi tippametnike ja Eesti Panga nõukogu otsustav roll Põhja-Eesti Panga (PEP) liitmises Ühispangaga. Pealegi nn puhta lehena, sest enne seda puhastati PEP taagast, mis Moskvas külmutatud dollarite näol pangale ühtepuhku tüli tekitas.

Käsi-peseb-kätt-praktika tulemusena said Ühispanga nn optsiooniaktsiate omanikeks toonase Eesti rahanduspoliitika juhtfiguurid või nende ettevõtted — Andres Lipstok, Enn Pant, tema järeltulija rahandusministeeriumi kantsleri toolil Agu Lellep ja riigikassa juht Ahti Kallaste.

Omaette peatükki väärib Ühispanga nõukogusse ja selle lähikonda kuulunud andekate eraettevõtjate soosimine. Seda nii laenude kui ka aktsiaoptsioonidega. Sellesse nimekirja võib paigutada Eesti tänased suurärimehed Koit Uusi, juba mainitud Enn Pandi, kes riigiametist edukalt eraettevõtlusse sukeldus, hetkel küll langeva äritähe Tiit Kõuhkna ning tema taas tõusva partneri Ants Laose. Samuti tänase Eesti ühe rikkama mehe Hillar Tederi ja Viru Keemia Grupi ühe omaniku Priit Piilmanni. Kuidagi ei saa ära unustada ka poliitika ja äri vahepeal laveerivat Toivo Ninnast, kunagist Eesti Merelaevanduse juhti.

Nii-öelda case’ide case’iks võib siiski pidada Tallinki jõulist ülevõtmist Ühispanga kaasabil, mille tulemusena võime tänase Eesti rikkaimate inimeste nimistust leida juba mainitud Enn Pandi ja maksuameti endise peadirektori Kalev Järvelille kõrval, nagu Äripäev kaks nädalat tagasi paljastas, ka Ain Hanschmidti.

Sellel ja järgnevatel lehekülgedel on osake Ain Hanschmidti ja Ühispanga äride kirjeldustest, kuid kindlasti mitte viimased artiklid Äripäevas sellel teemal.

Osalus laevandusäris

Pant ja Hanschmidt kasvatasid oma osalusi Ühispanga laenudega

Enn Pant, Kalev Järvelill ja Ain Hanschmidt suutsid Tallink Grupi (endise Hansatee Grupi) suuromanikeks saada üksnes tänu Hanschmidti juhitud Ühispangast saadud laenudele.

Laevafirmas ostetud aktsiad pandi kohe panti ning saadud raha eest soetati Ühispanga aktsiaid. Needki läksid osalt taas panti, et järjest suurendada oma osalust Tallink Grupi emafirmas. Samal ajal ilmunud¬ Ühispanga ametlikes aasta¬aru¬annetes (1997, 1998 ja 1999), mis olid kenasti kaante vahele köidetud, oli Pandi kui nõukogu liikme taga märge, et tema kontrolli all olevad äriühingud ei oma Ühispanga aktsiaid. Ilmselt selleks, et oli, mida varjata.

Nende tehingute tulemusena kujunes Tallink Grupi enamusaktsionäriks Infortar, mida varem kontrollis Pandi ja Järvelille ettevõte Inforte ja viimased aastad Inforte asemele asunud Linandell, mis kuulub võrdsetes osades Pandile, Järvelillele ja Hanschmidtile.

Ühispanga laenudega laevandushiiu osanikeks

november 1996

• rahandusministeeriumi kantslerina Ühispanga nõukogusse ja Eesti Merelaevanduse juhatusse kuulunud Enn Pant asub Hansatee Grupi etteotsa. • Pandib talle läbi Inforte kuulunud 6500 Ühispanga aktsiat, saadud rahast saab esimene seeme suurosaluse omandamiseks laevafirmas.

detsember 1996

• Ühispanga president Ain Hanschmidt ja Hansatee peadirektor Enn Pant sõlmivad lepingu, Pandi asutatav Infortar omandab 44% Hansatee aktsiatest. • Infortaris omandab osaluse Hanschmidti kontrolli all tegutsev Ühisinvesteering. • Ametlikult registreeritakse Infortar alles märtsis 1997. Pant kaasab Hansateesse mitmeid endisi rahandusministeeriumi ametnikke, kes olid seotud Ühispanga aitamisega.

märts–juuni 1997

• Pandile kuuluv Inforte saab Ühispangast ligi 19 mln kr laenu, et omandada 50% osalus Infortaris • Infortari esimene nõukogu: Ühispanga laenuosakonna juht Andrus Kimber, Neinar Seli ja Koit Uus.

juuli–oktoober 1997

• Infortar saab Ühispangast 40 mln kr, mis valdavalt läheb Hansatee Grupi aktsiate ostuks • Laenuraha tagatiseks panditakse Hansatee Grupi aktsiad. Infortari osalus Hansatees kasvab 67 protsendini. Lisaks omandatakse ligi 17 mln kr eest Ühispanga aktsiaid. Hanschmidti ettepanekul saab Infortari nõukogu etteotsa Pant. Ligi 70 mln kr saab Ühispangalt ka Hansatee Grupp.

august–november 1997

• Hansatee aktsionäriks olnud Ühisinvesteeringud nimetatakse ümber Ühispanga Aktivajuhtimise ASiks, kus 50protsendiline osalus läheb Makkle Investi kätte (osalisteks Ühispanga nõukogu liikmete Mart Avarmaa, Koit Uusi ja Enn Pandiga seotud firmad ning samuti panga nõukogusse kuuluv Aare Urm). • Luuakse täiesti uus firma Ühisinvesteeringute nime all. Uue nimega firma saab Ühispangast lisaks varasemale veel ligi 100 mln kr laenu, mille eest soetatakse enam kui 2 mln Ühispanga ja 0,9 mln Hansatee aktsiat, hiljem ka osalus Infortaris. • Lisaks ostetakse veel enam kui 20 ettevõtte aktsiaid (nt Tallinna Piimatööstus, Ühendatud Kapital, Kadaka Kinnisvara jne).

november 1997–märts 1998

• Moodustatakse 2 uut firmat: Tallink Grupp, mis loovutab hiljem oma nime Hansatee Grupile ja millest kujuneb tänane OÜ Vara HTG. Saab Ühispangast 48 mln kr laenu, mille eest soetatakse Hansatee Grupi aktsiaid. • AS Hartwood (tänane OÜ Tallink Travel Club), saab Ühispangast 42 mln kr laenu Hansatee Grupi aktsiate ostmiseks. • Hilisemate tehingute käigus omandab mõlemale firmale kuulunud Hansatee Grupi aktsiad Inforte.

1999–2002

• Ühispanga Aktivajuhtimise AS kaob, talle kuulunud Hansatee Grupi ja Infortari aktsiad lähevad üle Infortele, kes omakorda loovutab need võlgadest vabale Linandellile. • Ülejäänud ettevõtete aktsiad lähevad võetud laenude katteks valdavalt Ühispanga omandusse. • Hansatee Grupp nimetatakse ümber Tallink Grupiks, mida läbi Infortari kontrollib täielikult Linandell. • Infortar viib oma osaluse ettevõttes vahepeal 86%-ni ning hakkab seejärel aktsiaid välisinvestoritele müüma. Kokkuostetud aktsiaid hakkab Infortar müüma osaliselt ka selleks, et vabaneda Ühispanga võlapainest. Näiteks seisuga sügis 2002 oli Ühispanga kasuks panditud tervelt 7,8 mln Infortarile kuuluvat nüüd juba Tallink Grupi aktsiat. • Aktsiaemissioonide ja -müükide tulemusena jääb Infortari kätte lõpuks veidi enam kui 55% Tallink Grupi aktsiatest ehk piisav kontrollpakk.

2004–august 2005

• Linandelli omanikud on Enn Pant, Kalev Järvelill ja Ain Hanschmidt. • Neist viimane vormistab oma osaluse alles 2005. aastal, pärast seda, kui on lahkunud Ühispanga presidendi kohalt. Pärast pooleaastast Ühispanga nõukogu esimehe ametit saab Hanschmidtist Infortari juhatuse esimees.

Tallink Grupp (ja ka tema eelkäija Hansatee Grupp) on olnud pidev Ühispanga laenuklient, summad on ulatunud eri aegadel sadadesse miljonitesse kroonidesse. Lisaks on andnud Ühispank Tallinkile täiendavaid garantiisid välislaenude hankimiseks. Allikas: Äripäev

Tallinki konkurentide kurb saatus

Tallink Grupi edule on paljuski kaasa aidanud võimalike konkurentide äralangemine. Ehkki see oli osaliselt tingitud kesistest majandustulemustest, mis muutsid nad kergesti haavatavaks, võib siin märgata mitmeid kummalisi kokkusattumusi. Kusjuures nii mõnelgi juhul viivad niidiotsad Ain Hanschmidti või Enn Pandini.

Inreko Laeva AS: kaotas laeva ja aktsiad

Enn Rohula juhtimisel tegutsenud ettevõte, mis kurseeris oma alustega Soome ja Eesti vahet, oli kuni 1995. aastani üsna edukas. Näiteks 1995. aastal küündis Inreko Laeva kasum ligi 22 miljoni kroonini. Suure osa sellest andis Inreko Laeva kontrolli all tegutsenud Hansatee oma reisilaevaga Vana Tallinn.

Võtmeisikuks kujunes tänane Edelaraudtee juht Henn Ruubel, kes aastail 1995–1996 oli ühtaegu nii Inreko Laeva eelkäija Eminre kui ka Hansatee finantsdirektor. Mõlemad firmad tegutsesid ju siis Rohula kontrolli all. Täpselt nädal pärast seda, kui Enn Pant oli Ühispanga ja Merelaevanduse poolt Hansatee Grupi eelkäija Hansatee peadirektoriks nimetatud, kirjutas Ruubel alla Vana Tallinna prahtimislepingu lõpetamisele. Ehk teisisõnu — Rohula jäi ilma oma suurimast tuluallikast. Samal ajal loovutas Ruubel oma allkirjaga ka Inreko Laevale kuulunud Hansatee aktsiad. Rohula küll üritas asja kohtus vaidlustada, kuid rong oli juba läinud.

Inreko Laeva hukule aitas kaasa Pandi äripartner Kalev Järvelill, kes veel maksuameti peadirektori ametis laskis esitada pankrotiavalduse Inreko Laeva maksuvõlgade sissenõudmiseks. Inreko Laeva pankrot kuulutati välja 1998. aasta suvel.

Rohula pangalaenu abil noo¬renduskuuri läbi teinud Vana Tallinna meeskond kolis Hansatee Grupi hõlma alla. Laeva opereeris esiotsa Ruubeli firma TH Laeva, kuid rändas peatselt soodsa hinnaga sinna, kus ta praegugi on — Hansatee ehk Tallink Grupi omandusse.

Central AS: Ühispank laenu ei andnud

Tänaseks juba unustusehõlma vajunud Central-Est oli Pärnus tegutsenud ettevõte, kelle käsutuses oli viis kaubalaeva. Kaks suuremat teenisid pidevate kaubareisidega tasa Krediidipanga laenu, kolmas — Central — oli aga 1996. aasta lõpus Tallinna Meretehasesse remonti suunatud, sest Centrali omanik Arvu Villems oli sõlminud sakslastega tulusa veolepingu ja see ootas täitmist.

Ehkki raha polnud Vil¬lemsil laialt ja ka laenukoormus oli suur, oli äri pidevalt plussis. Koguni sedavõrd, et mehe mõtted kandusid reisilaeva ostmise suunas. Sellise, mis suudaks Eesti ja Soome vahelise meretee tunni-pooleteisega läbida ning võtaks peale 450 inimest ja 80 autot. Läbirääkimiste tulemusena andis norralaste Eksportfinans lubaduse katta liisingu põhimõttel 80 protsenti laeva maksumusest.

Plaanidest rääkis Villems ka kodupanga ehk Ühispanga laenujuhtidele.

Ühispank reageeris Villemsi auahnetele plaanidele 21. jaanuaril 1997, teatades läbi Ühisliisingu oma soovist liisingleping lõpetada — ühe kuu kapitalirendi makse oli hilinenud ja laev Central kindlustamata. Ehkki Villems vaidles vastu, et laev on enne kindlustamist remondis, ja näitas ette äsja sõlmitud tulusa kaebaveolepingu, oli seegi rong juba läinud. Sellest said indu teisedki võlausaldajad ning 1998. aastal kuulutati välja Central-Esti pankrot.

ESCO Holding AS: aeti pankrotti

Ettevõte moodustati Toivo Ninnase eestvõtmisel 1996. aasta suvel, kui oli selge, et Eesti Merelaevandus läheb erastamisele.

Järgmisel suvel, kui tehti pakkumine Merelaevanduse 70 protsendi aktsiate ostuks, oli omanikeringi tuumikaktsionäri Tschudi & Eitzeni kõrval koha leidnud ka Enn Pant, Ühispanga juhtidega seotud Ühispanga Aktivajuhtimise AS ning Ühispanga nõukogu liikme Tiit Kõuhkna juhitav Epeks. Ühispangast saadi üle 100 miljoni krooni lisalaenu ning juulis 1997 võis ESCO Holding võitu tähistada.

Algne kava kogu Eesti laevandus ühte rusikasse koondada ei õnnestunud. Enne erastamist mitmest magusast palast ilma jäänud Merelaevandus — nii mõnigi tükk läks Ninnase kaukasse — jäi kiratsema, ehkki ESCO Holdingul õnnestus saada ka ülejäänud 30 protsendi aktsiate omanikuks. Asi lõppes ESCO Holdingu pankrotiga 2002. aasta alguses. Aktsiapakk müüdi Tschudi & Eitzenile 3,75 miljoni dollari eest. Osa võlgu saadi sellega tasutud, kuid üles jäi 350 miljonit krooni võlga.

Pärast uue omaniku tulekut on Merelaevandus tuule purjedesse saanud ning tootnud kahel viimasel aastal 137 ja 143 miljonit krooni puhaskasumit.

Tehingud aktsiatega

1990ndate keskpaiku Eestit tabanud börsibuumi ajal tõid Ühispanga juhid mängu ASi Ühisinvesteeringud, mille omanik peideti lõpuks Belize Citysse Golfberg Ltd nime taha ning mille dokumentatsioon rändas pärast maksuameti huvikeskmesse sattumist Venemaale.

Ühispanga juhtide elegantseim rahakeerutus

Ühispanga juhtide elegantseim rahakeerutus toimus panga töötajate premeerimiseks mõeldud 5 miljoni optsiooniaktsiaga, mis jõudsid mitme tehingu tagajärjel panga juhtide kontrollitavate firmade arvetele.

1997. aastal seoses Põhja-Eesti Panga liitmisega emiteeris Ühispank 5 miljonit uut aktsiat, mis kinnitati äriregistrisse sama aasta septembris. Panga nõukogu oli vastu võtnud otsuse, et aktsiad lähevad panga töötajate premeerimiseks optsioonidega.

Samas oli pank juba enne aktsiate registris kinnitamist jõudnud neist 600 000 müüa oma heale kliendile, Hillar Tederi firmale Kadaka Kinnisvara.

Viiest miljonist aktsiast läks tegelikkuses töötajate optsioonideks vaid 650 000 aktsiat ja needki jagati suuresti kahe mehe, Ain Hanschmidti ja panga asepresidendi Lembit Kitteri vahel.

Optsiooni hind oli 15 krooni, võrdluseks, 1997. aasta augustis küündis Ühispanga aktsia hind 160 kroonini.

Kuhu kadusid neli miljonit panga aktsiat, ei soovinud Ain Hanschmidt ja Lembit Kitter üle aasta tagasi, kui Äripäev seda nende käes küsis, öelda. Kitter märkis, et ei mäleta.

Ühispanga aktsiaraamatutes näpuga järge vedades selgub, et suur osa aktsiaid jõudis pärast mitmeid tehinguid Hanschmidti ja Kitteri kontrollitavate offshore-firmade arvetele.

Üheks pangajuhtide aktsiatehinguid vahendanud fir¬¬maks oli näiteks Patent Developments Ltd, mis oli ka Kadaka Kinnisvarale aktsiate müüja. Patent Developmentsi volitatud esindaja oli Lembit Kitter ning kontaktisikud Hanschmidti sekretär Inga Tomingas ja Ühispanga peajurist Livia Toomik.

Aktsiate müügist saadud raha, üle 80 miljoni krooni, rändas aga mitme ülekande kaudu teistesse offshore-firmadesse.

Osa rahast on välja võetud ka sularahana, kusjuures Ühispanga kontoritest väljavõtjaks oli märgitud Alastair Cunningham, mees, kes pole Eestis kunagi käinud ja kes on maksuametile tuttav ka teiste fiktiivsete tehingute kaudu.

Offshore-firmadest liikusid aktsiad edasi Nordea Panga kliendikontole, kust aktsiate tegelikke omanikke tuvastada on pea võimatu.

Küll aga liikusid aktsiad sealt veel omakorda edasi mitme varifirma arvetele. Näiteks said 1,9 miljoni aktsia võrra jõukamaks firma Dilencia, mille omanik oli Ühispanga peajuristi Livia Toomiku juhitav õigusbüroo ning mida aastatel 2001–2002 juhtis Ain Hanschmidti poeg Harri.

Samas on konkreetsete optsiooniaktsiate liikumist raske jälgida, kuna lisaks oli pangajuhtide firmade valduses veel 1,6 miljonit aktsiat, mis pank oli saanud rahandusministeeriumilt Põhja-Eesti Panga liitmise eest, ning 6 miljonit aktsiat, mille Ühispank oli tagasi ostnud Ernesto Preatonilt. Seega oli aastatel 1997–1998 Ühispanga juhtide firmades ligi 12 miljonit aktsiat, mille turuväärtus ulatus parimal börsipäeval 2 miljardi kroonini.

Sügisel 1998 ostis Ühispanga kontrollosaluse Rootsi pank SEB, makstes aktsia eest 38 krooni. Ametlikus teates teavitas Ühispank, et vahendab SEB-le 6 miljoni aktsia müüki (müüjateks panga juhtide kontrolli all olevad firmad, kus muu hulgas olid tõenäoliselt ka nn optsiooniaktsiad).

Kes aktsiaid SEB-le müüs ja raha sai, pank avaldama ei nõustunud.

Kokku teenisid Ühispanga juhtide firmad töötajatele mõeldud 4 miljonilt optsiooniaktsialt vähemalt 100 miljonit krooni tulu.

Golfberg — ühispankurite suurim afäär

1995

• Ühispank ja panga nõukogu liikmele Mart Avarmaale kuuluv Makkle Invest asutavad Tartumaal Luunja vallas ASi Ühisinvesteeringud. • Aktsiakapital 1 mln kr jaguneb asutajate vahel pooleks.

1997

• Hanschmidti asemel tegutseb Ühisinvesteeringute juhina Ühispanga kapitaliturgude juht Margus Kangro, Hanschmidt on taandunud nõukogu liikmeks. Makkle Investi osanikeks on Avarmaa kõrval saanud ka Ühispanga nõukogu esimees Aare Urm, nõukogu liikme Koit Uusiga seotud AS Maks Invest ning AS Mersok. Viimane neist on küll Ühispanga poolt asutatud, kuid näiteks aktsionäride koosolekul esindab Mersokit hoopis Enn Pandi õde Eve. • Ühisinvesteeringute nimi muutub Ühispanga Aktivajuhtimise ASiks, mis võtab suuremas osas üle ka panga töötajate motiveerimiseks mõeldud aktsiaoptsioonid. Tehingute sooritamiseks võetakse Ühispangalt ligi 200 mln kr laenu. • Samal päeval asutab Ühispank aga uue firma, millele pannakse nimeks samuti Ühisinvesteeringud.

1998

• Ühispanga Aktivajuhtimise ASi aktsiapakk on aukartustäratav — enam kui 20 ettevõtte aktsiate soetamismaksumus ulatub üle 481 mln kr. • 65,3 mln kr eest ostetud rohkem kui 2 mln Ühispanga aktsia turuväärtus oli peaaegu kahekordistunud (ligi 120 mln kr). Lisaks on 900 000 Hansatee aktsiat (ostusumma 162 mln kr), 7236 ESCO Holdingu aktsiat (ostuhinnaga ligi 88 mln kr), 1,2 mln Tallinna Piimatööstuse aktsiat (ostusumma 12 mln kr) jne. • Aasta jooksul kasvab aktsiaportfell veelgi, koguväärtus ulatub juba üle 630 mln kr. • Nt Hansatee aktsiate arv kasvab üle 5,5 mln, koguväärtus 240 mln kr. Ühispanga aktsiaid on järel vaid veidi enam kui 130 000 (Ühispanga aktsia turuhind on vahepeal kordades kokkunud). Aasta jooksul realiseeritakse ka 274 miljonit EVPd. • Varade väärtus aasta lõpuks: üle 860 mln kr, kohustused 966 mln kr, omakapital on enam kui 100 mln kr miinuses.

1999

• Ühispanga Aktivajuhtimise ainuomanikuks on saanud Belize Citys registreeritud Golfberg Holding, kes on juba ka Ühispanga suuremate aktsionäride nimistus. Nõukogust kaovad kõik, keda oleks võimalik Ühispangaga siduda. • Golfbergi volitatud isikuna tegutseb jurist Margo Mürk, kes on pakkunud offshore-firmade esindamise teenust Ühispanga juhtidele, näiteks Tiit Kõuhknale. Praegu töötab haigekassa Harju osakonnas juristina. • Ühispanga Aktivajuhtimine nimetatakse ümber ASiks Servanda ja registreeritakse Paldiskisse.

2000

• Golfberg kaob Servanda omanike nimekirjast. • Asemele asub OÜ Tamarker, mida esindab Marko Kaevando, Ühispangale ja Hanschmidtile korduvalt teeneid pakkunud Aare Raigi advokaadibüroo advokaat.

2001

• Servanda kustutakse äriregistrist Harju maakohtu määrusega — pankrotimenetlus lõpetatakse selle raugemise tõttu, st ettevõte on varatu.

2002

• Maksuamet alustab Ühispangas revisjoni, vahetult enne seda toimetatakse kogu dokumentatsioon Venemaale Ufaasse, kus elav Iljana Maksajeva saab uueks Servanda dokumentide hoidjaks.

Allikas: Peeter Raidla

Riigi raha panka meelitamine Riigi raha hoiti pangas miljonikrooniste optsioonidega

Ühispank korraldas odava riigi raha panka meelitamiseks ja seal hoidmiseks riigikassa võtmeisikutele aktsiaoptsioonid, millelt ametnikud teenisid miljon krooni puhaskasumit.

1994. aasta kevadsuvel otsustas riik rahandusministeeriumi kantsleri Enn Pandi isikus, et tollane suurim pank Sotsiaalpank pole riigi raha hoidmiseks parim koht. Tõsi, Sotsiaalpangal oli ka probleeme halbade laenudega. Valik langes eelmisel aastal kümnest maapangast moodustatud Ühispanga kasuks, kellel Tallinnas, kus asus enamik riigiasutusi, oli imeväike turuosa. Enn Pant oli kantslerina ühe oma firma kaudu Ühispanga aktsionär ja ka Ühispanga nõukogu liige.

Riigi raha liikumisega oli vähemalt väga hästi kursis, kui mitte enam, ka 1994. aasta juunis rahandusministriks saanud, hilisem Ühispanga nõukogu liige ja aktsionär Andres Lipstok.

Ühispank kindlustas lõviosa riigi raha hoidmise pärast Pandi lahkumist ministeeriumist aktsiaoptsioonidega võtmeisikutele Agu Lellepile ja Ahti Kallastele. Kuna pank ise ei tohtinud oma aktsiaid omada, tehti optsioonid Ühispanga nõukogu kauaaegse liikme, kunagise Alatskivi sovhoosi direktori ja tänase kinnisvaraärimehe Mart Avarmaa juhitava Tartu Tootjate Liidu kaudu. Agu Lellep sai 30 000 aktsiat ja Ahti Kallaste 10 000. Aktsiaoptsioonid realiseerusid uutele omanikele sobivalt 1996. aasta lõpus, kui riik ja Ühispank otsustasid liita viimasega Põhja-Eesti Panga. Ühispanga aktsia hind liikus pärast liitumisteadet raketina üles ning meeste aktsiaportfellide väärtus kasvas kordades.

Lellepi ja Kallaste toonaste sõnade järgi soetasid nad Ühispanga aktsiaoptsioonid 1996. aasta kevadtalvel, kui liitumine Põhja-Eesti Pangaga (PEP) polnud veel aktuaalne. “Ajakirjandus bluffis, et optsioonileping sõlmiti tagantjärele,” lükkas aastaid hiljem ka Mart Avarmaa ümber kahtlusi, et lepingud vormistati tagantjärele, et teenida siseinfot ära kasutades aktsia kiirest hinnaliikumisest. Remargiks nii palju, et 1996. aasta kevadel polnud Tallinna börs veel töödki alustanud, rääkimata sellest, et keegi oleks pakkunud aktsiaoptsioone.

Tõele ei vastanud Lellepi väide, et PEPiga liitumisest teadsid ministeeriumis ainult tema, minister Mart Opmann ja jurist. Vahetult enne liitumisteadet ostsid Ühispanga aktsiaid veel mitmed rahandusministeeriumi ametnikud. Ministeeriumi väärtpaberiosakonna juhataja Hilma Naaber rääkis, et PEPi liitumine sai selgeks aasta viimasel nädalal. Naaberi nõustatav väärtpaberifirma oli ka üks neist õnnelikest, kes siseinfole tuginedes aktsiaid ostsid ning hinna kahekordistumisest teenis. Ministeeriumiametnike ning poliitikute võimalike sisetehingute uurimine oli ka põhjus, miks 1997. aasta kevadel pidi ametist lahkuma rahandusministeeriumile allunud väärtpaberiinspektsiooni juht Vahur Lokk.

Lellepi ja Kallaste optsiooniaktsiate hind oli veidi üle 14 krooni. 1996. aasta juunis, kui Ühispanga aktsia noteeriti börsil, oli hind veidi üle 20 krooni, sügisel, enne PEPi liitmise teadet, kõikus aktsia hind 20 ja 24 krooni vahel. Lellep ja Kallaste teenisid kohe lepingu sõlmides vastavalt ligi 90 000 ja 30 000 krooni ning sügiseks olid kasumid kasvanud 230 000 ja 75 000 kroonile.

1997. aasta alguses kerkis Ühispanga aktsia paari kuuga üle 100%, 55 krooni juurde, ning Lellepi ja Kallaste puhaskasumid 1,2 ja 0,4 miljonit krooni. Juuli lõpuks, kui aktsia hind alustas panga enda laenude toel erakordselt kiiret tõusu, oli Lellep kasumi juba ka rahaks teinud.

Kallaste oli müünud neljandiku aktsiatest ja müüs järgneva kuu jooksul, mil hind kolmekordistus, veel ligi 3500 aktsiat. Ülejäänud ligi 4000 aktsiat müüs ta sügise jooksul. Seega olid riigi raha käsutanud mehed suurimalt riigi raha hallanud pangalt saadud optsioonidest teeninud ligi 300–600protsendised kasumid. Mõlema puhaskasum optsioonidelt küündis miljoni krooni kanti.

Linnade eelarved meelitati Ühispanka soojamaareisidega

Ühispanga strateegiaks kohalike omavalitsuste eelarvete panka saamisel oli linnaametnikele meelehea pakkumine.

Enim kõmu tekitas 1997. aasta kevadel Ühispanga võidetud Tallinna linna kontsernikonto konkurss, kus oli mängus veidi üle 2 miljardi kroonine aastaeelarve. Linnapea oli siis Robert Lepikson.

Konkursi viimasesse vooru jõudsid pakkumistega Hansapank ja Ühispank. Linnavalitsus otsustas Ühispanga kasuks, kuigi Hansapank pakkus ülekannetele soodsamaid tingimusi. Ühispank aga pakkus linnapeale kohta panga nõukogus, lisaks said kõik linnaametnikud tarbimislaenu 14 protsendiga — 2 protsendipunkti võrra soodsamalt kui tavakliendid.

1997. aasta taunisid teised pangad pangaliidu koosolekul Ühispanga korruptsioonihõngulisi pakkumisi ametnikele ja firmajuhtidele oma arve panka toomise eest. Ka oli jutuks kahtlus, nagu oleks linnapea Lepikson ostnud 1996. aasta lõpus ja 1997. aasta alguses maksuvabade firmade kaudu üle 10 miljoni krooni väärtuses Ühispanga aktsiaid ning see võis panna linnavalitsuse otsustama Ühispanga kasuks. Lepikson ise on korduvalt märkinud, et ei ole ühtegi Ühispanga aktsiat kunagi ostnud ega omanud.

Ühispank sai enda hallata ka teiste suuremate linnade kontsernikontod. Pank moodustas iga suurema harukontori juurde nõukoja, kuhu kuulusid lisaks ärieliidi esindajatele ka linnajuhid. Nõukoja liikmetele korraldati panga raha eest reise soojale maale. Nii käis 1998. aasta alguses Ühispanga rahaga Barbadose reisil Haapsalu linnapea Urmas Sukles. 1997. aasta sügisel käis reisil Taisse ka Rakvere toonane linnajuht Toomas Varek, kes oli ka umbes 2,5 miljoni krooni väärtuses Ühispanga aktsiate omanik.

Ühispanga juhi Ain Han¬sch¬midti sõnul on igal harukontoril sarnasteks kulutusteks kasutada 180 000 krooni.

Omavalitsuse raha suunati Ühispanka ka sunnimeetodil. 1998. aasta alguses pidid omavalitsused avama konto Ühispangas, kui soovisid saada riigikassast kätte sotsiaaltoetusi. Toonane Saue linnapea Orm Valtson rääkis, et riigikassa ametnikud viitasid minister Mart Opmanni käskkirjale ja käskisid avada konto Ühispangas. Hiljem selgus riigikassa juhi Ahti Kallaste jutust, et sellist ametlikku käskkirja pole siiski olemas.

Riigi raha Ühispangas hoidmise võtmeisikud

Enn Pant

• veebruar 1993 –19. november 1996 • rahandusministeeriumi kantsler • lahkus juhtima laevandusfirmat Hansatee, Ühispanga sisulist tütarfirmat. Oli kantslerina oma firma kaudu Ühispanga aktsionär ja Ühispanga nõukogu liige

Agu Lellep

• aprill 1990 — september 1994 rahandusministeeriumi riigieelarve koondosakonna peaökonomist, sotsiaalse arengu finantseerimise osakonna juhataja, riigieelarve koondosakonna juhataja, asekantsler (töösuhe peatati, asus tööle Rahvusvahelisse Valuutafondi). • september 1995 — detsember 1995 rahandusministri nõunik, asekantsler • jaanuar 1996 — aprill 1999 asekantsler riigikassa osakonna juhataja ülesannetes, kantsler • lahkus eraettevõtlusesse, vahetult enne lahkumist soetas endale riigihankega soodsalt Audi A6, kohus mõistis ta süüdi ametiseisundi kuritarvitamises ning karistas tingimisi aastase vabadusekaotusega üheaastase katseajaga

Ahti Kallaste

• september 1995 — detsember 1995 eelarveosakonna juhataja asetäitja • detsember 1995 — august 2000 keskriigikassa osakonna peadirektori asetäitja, riigikassa osakonna juhataja asetäitja, riigikassa osakonna juhataja • lahkus Tallinna linna finantsdirektoriks, kus töötab tänaseni

Ühispanga aktsiate kokkuost

Ühispank ja tema juhid korraldasid Eesti suurima insaider-juhtumi

Ühispanga juhid kasutasid 1997. aasta suvel pangasisest infot varasemast kolm korda suurema kasumiprognoosi kohta ning ostsid enne prognoosi avalikustamist tuhandete kaupa aktsiaid kokku, teenides nii teiste turuosaliste arvel ebaseaduslikku tulu.

Tegemist oli klassikaliste nn insaider-tehingutega, mille eest näiteks USAs oleks tegijaid oodanud vangla. Viimaste aastate tuntuima insaideri tegija, USA koduperenaiste saadete-ajakirjade tegija Martha Stewarti teod kahvatuvad ühispankurite kõrval.

Alates 1997. aasta kuuma augusti algusest hakkas Ühispanga aktsia järsult tõusma, kerkides kuu jooksul pea kolm korda. Ühispank pidi avaldama septembri alguses uue kasumiprognoosi, see pidi kuni selle ajani olema range pangasaladus.

Ometi asusid Ühispanga ja tema juhtidega seotud firmad juba augusti alguses aktiivselt aktsiaid kokku ostma. Üks suuremaid ostjaid oli näiteks Ühisinvesteeringud ja temaga seotud Golfberg Ltd, mis mõlemad olid Ühispanga sidusfirmad ning millega tegi tehinguid panga kapitaliturgude osakonna juht Margus Kangro. 21. augustil teatas pank börsile, et Ühisinvesteeringud ja Golfberg Holding Ltd Repo on tõusnud panga suurimateks aktsionärideks vastavalt 10- ja 11,5protsendilise osalusega. Ligi 400 000 aktsiat ostis ka Ühispanga Rahaturufond.

Samas üritasid hinnatõusust ja kasumiprognoosist kasu lõigata ka panga juhtidega otseselt seotud firmad. Tänane Tallinki eelkäija, Hansatee ostis augusti jooksul 223 000 aktsiat ning Hansatee omanikfirma Infortar 60 000 aktsiat. Nagu täna on selgunud, oli lisaks Hansatee juhile Enn Pandile, kes oli ka Ühispanga nõukogu liige, laevafirmades otsesed ärihuvid panga selleaegsel juhil Ain Hanschmidtil. Lisaks ostsid aktsiaid mitu offshore-firmat, kellest vähemalt ühte, Mario Consultingut on maksuamet otseselt seostanud Ühispanga juhtidega.

Ühispanga aktsiaostudes osalesid ka panga nn fännklubi liikmed ehk pangaga seotud suuremad kliendid, kelle ärid olid panga ja panga juhtidega tihedalt läbi põimunud. Näiteks oli üks ostjatest Hillar Tederi¬ga seotud riiulifirma Sunatra, mille küll asutas Ühispank, ent mis Hanschmidti ütlusel müüdi just 1997. aasta suvel Tederile. Samuti soetas aktsiaid juurde Tederile kuuluv Audide müüja Reval Auto ning samuti temaga seotud Rocca Al Mare Tivoli.

Omaette huvitava firmadegrupi moodustavad kaks ekspeaminister Tiit Vähiga seotud firmat, kes investeerisid Ühispanga aktsiatesse samuti miljoneid. Tubli portsu aktsiaid soetasid Valga Group ning offshore-firma Caddick Corporation.

Kokku liikus augusti jooksul panga, panga juhtide ja fännklubi kontodele juurde hinnanguliselt 2,5–3 miljonit aktsiat ehk rahas umbes 250–400 miljonit krooni. Võrdluseks, Martha Stewart läks viieks kuuks vangi, kuna vältis siseinfot kasutades 600 000kroonise kahju tekkimise.

Paljudel juhtudel kasutati aktsiate ostmiseks Ühispangast saadud laene. Selleks annavad muu hulgas alust arvata panga varasemad tehingud nn fännklubiga. Kuna panga enda käes oli miljoneid aktsiaid, siis müüs ta neid enda antud laenuga mitmetele lähedalt seotud ettevõttele. Näiteks sai niimoodi suure koguse Ühispanga aktsiate omanikuks kütusefirma Eriõli, kes aga oli pärast börsikrahhi sunnitud aktsiatest saadud 80 mln kroonise kahjumi tõttu sisuliselt tegevuse lõpetama.

26. augustil teatasid teised pangad, et kuna aktsiaturul ostavad Ühispangaga seotud firmad siseinfot kasutades aktsiaid kokku ning samas pole avalikustatud ettevõtte uut kasumiprognoosi, lõpetatakse Ühispanga aktsiale optsioonide väljakirjutamine. Aktiivsemalt üritasid optsioone sõlmida samad, Ühispanga ja tema juhtidega seotud firmad, nagu Hansatee tütar HT Finants. “Sisuliselt vähendatakse kogu aeg turul olevate aktsiate hulka, samal ajal seda üles tõugates,” põhjendas siis Hansapanga finantstoodete osakonna juhataja Tõnis Haavel. “Tundub, et viimaste nädalate Ühispanga tõusus vähemalt kolmandik on tingitud sellest, et aktsia on üles tõugatud igasuguste vahenditega, alates optsioonidest ja lõpetades lihtsalt aktsiate ostmisega.” Ühispangal oli ka mitmetes tema aktsiaid ostnud ja omavates firmades osalus, seega, mida enam aktsia hind kerkis, seda suurem oli ka Ühispanga kasum.

Ühispanga juhid eitasid, et info panga uuest kasumiprognoosist võis lekkida ning et pank kunstlikult oma aktsiat üles pumpab. Aktsiate kokkuostjate kohta ütles Kangro: “Loomulikult on Ühispangal olemas fännklubi, kes ostab kokku Ühispanga aktsiaid.”

28. augustil peatas Tallinna börs Ühispanga aktsiatega kauplemise, pank oli sunnitud teatama uue, üle 300 mln kroonise kasumiprognoosi, mis oli varasemast ligi kolm korda suurem. Aktsia hind kerkis päeva lõpuks veel 17% ja tegi Ühispanga ja tema aktsiaid ostnud investorid kümnete miljonite kroonide võrra rikkamaks.

Ühispangale, tema juhtidele ja fännklubile tuli ebameeldiva üllatusena 1997. aasta oktoobris-novembris börsikrahh ning aktsia hind langes kiiresti üle kahe korra. Pank sai loodetud 300 miljoni krooni asemel 211 miljonit krooni kasumit ning aktsiakahjude haavu lakkusid fännklubi liikmed veel kaua.

Väärtpaberiinspektsioonil jäi juhtum kahe silma vahele

Tallinna börsi ühes kõige ilmse¬mas sise¬info kasutamise juhtumis ei suutnud väärtpaberiinspektsioon midagi ebaseaduslikku tuvastada, inspektsiooni töötajad lahkusid hiljem ministeeriumist tööle Ühispanga sidusfirmadesse.

Pärast Vahur Loki lahkumist oli väärtpaberiinspektsioon 1997. aasta kevadest augustini formaalselt juhita, juhi kohuseid täitis Indrek Jakobson. Siis valiti rahandusministeeriumi alluvuses olnud inspektsioonile konkursiga uueks juhiks Marek Mägi, kes varem oli töötanud rahandusministeeriumi rahapoliitika osakonnas. Mitmed lähedalseisnud allikad kinnitasid siis Äripäevale, et Mägil soovitasid tungivalt uude ametisse asuda endine rahandusministeeriumi kantsler, siis juba Hansatee juht Enn Pant ja selleaegne kantsler Agu Lellep. “Ei, mind pole keegi selleks tungivalt palunud,” pareeris Mägi intervjuus.

Septembri alguses 1997 antud intervjuus, olles töötanud uues ametis kuu aega, vastas Mägi küsimusele, mida inspektsioon kavatseb ette võtta Ühispanga aktsiatega tehtud siseinfo kahtlusega tehingute puhul, et “juhtumiga tegeleme nagu iga teise juhtumiga”. Inspektsioon ei tuvastanud rahandusministeeriumi alluvuses oldud aastate jooksul ühegi sisetehingu olemasolu või turuga manipuleerimise juhtumit. Ühispanga aktsiaostude ajal ütles inspektsiooni juhi kohusetäitja Indrek Jakobson: oleme asjaga kursis ja jälgime hoolega aktsiaturul toimuvat.

Nii Mägi kui ka Jakobson töötasid pärast inspektsiooni aastaid Ühispanga ja tema juhtide kontrolli all olevates laevafirmades. Tänaseks Enn Pan¬di, Kalev Järvelille ja Ain Hanschmidti firma Infortari omanduses olevasse trükikotta Vaba Maa siirdunud Mägi oli näiteks Tallinki investorsuhete juht ning Jakobson HT Finantsi analüütik.