Äri uppus

Pärnu linn nägi eile välja selline nagu telekaadrites pärast tsunamit: linnatänavad üle ujutatud, täis ­risu-räsu, rannaäärsed ehitised osaliselt purustatud või eemale uhutud.

Mereäärsetes hotellides puudub elekter ja kanalisatsioon, ei tööta telefonid. Üleujutus linna magusaimas suvises äripiirkonnas läks esialgse hinnangu kohaselt maksma mitusada miljonit krooni.

Oleme fotograafiga Pärnus uputuse-järgse päeva lõunal. Autoga on veel linnas raske liigelda, kohati on vett tänavatel poole meetri jagu. Isegi kummikutes ei pääse igale pole ligi, kuigi meri juba taandunud ja rannaäär kuiv. Jahtklubisse ja Viikingi hotelli ei pääsegi ligi, sest politsei seisab tee peal ees. Viikingi kohta teatakse rääkida, et esimene korrus oli olnud täiesti vee all.

Siin-seal aedades põrisevad bensiiniga töötavad elektrigeneraatorid, et keldritest vett välja pumbata. Hoovides seisvatel autodel on kuivatamiseks lahti tehtud uksed, aknad ja pagasiluugid.

Pärnu Paradiisi veekeskuse ja hotelli hoone ümbrus on täis pikitud mitmeruutmeetrise läbimõõduga jääkamakaid. Veekeskuses on vaikus. Pealtnäha kahjusid ei ole. Hotelli turundusjuht on koos Soome TV võttegrupiga läinud linna peale üleujutuse kahjusid näitama. Hiljem räägib Tervise Paradiisi turundusjuht Tiina Kiibus telefonis, et veekeskuse saab taas avada ehk kolmapäeval-neljapäeval.

Tervise sanatooriumiga on asi hullem. Seal on kahjustused suuremad. Tervise Paradiisist tuli minema saata ligi sadakond klienti, poole maja jagu. Sanatooriumist Tervis saadeti tagasi ligi 80 klienti.

Veekeskuse külje all asuvas pumplas tegelevad ASi Pärnu Vesi elektrikud reservuaaridest vee väljapumpamisega, et saaks elektri sisse lasta ja pumbajaama vähemalt osaliselt tööle rakendada. Pumpla sadevee reservuaar oli triiki vett täis, mistõttu ei saa ka vesi tänavatelt kuhugi valguda, räägib töömees Enn Kurm.

Pumplast veidi eemal asuva Inge Villa tegevjuht Toomas Õige ootab parasjagu kindlustusagenti ja vaatab üle kahjusid. “Vett oli nabani. Sidusime 200-liitrised kilekotid jalgade ümber ja rebisime linast köie, mille sidusime keha ümber. Nii külm oli, et jalgu enam ei tundnud,” kirjeldab Õige, kuidas ta öösel pilkases pimeduses asus koos kaaslasega läbi jääkülma vee otsima teed kuiva maa poole. Vesi oli selleks ajaks vallutanud hotellina tegutseva villa esimese korruse.

nge Villas läheb aega, enne kui seal majutust saab pakkuda. “Linnavalitsus lubas kuivad puud,” lisab Õige. Hotelli küttepuuriida on vesi Pärnu linna peale laiali uhtunud.

Pärnu rannahotell on samuti elektrita, uksed lahti, seest kostub vaid signalisatsiooni vaikset undamist. Maja ümber askeldab hotelli juht Arne Kalbus, oodates elektrikke, kes olid lubanud alajaama sisse lülitada. “Restoran oli triiki täis,” kirjeldab ta uputuse tagajärgi, “tantsupõrand on hävinenud.” Hotellis on elektrisüsteemid kõik keldris, need on vee all. “Paadiga tulin ja läksin,” kirjeldab ta üleujutuse päeva.

Möödunud suvel rannaäärsesse villasse kolinud ehitusärimees Andres Koger seisab nõutult kodumaja trepil, oodates kindlustuse esindajaid. Tema maja on samuti poole meetri ulatuses üle ujutatud. Koger tänab õnne, et ERGO on lubanud kahjud hüvitada.

Pärnu kinnisvarafirma LVM juht Andres Sutt arvab kahju Pärnu rannarajoonis olevat mitusada miljonit krooni. Sinna sisse on arvestatud nii ettevõtete kui ka eraisikute kahju.

Häädemeeste vallas asuva Lepanina hotelli vastuvõturuumis põleb üksik küünal. Hotelli tegevjuht Virge Valge istub hääletult oma kabinetis, pea käte vahel. “Te ei kujuta ette, mida see kõik tähendab,” ohkab ta mitu korda järjest. “Minge vaadake ümber maja,” soovitab ta.

Hotelli merepoolne külg on tundmatuseni muutunud. Männijändrikud juuripidi maast välja tiritud, hotelli betoonist rinnatised laiali, terrassid puruks, bassein liiva täis.

Häädemeeste kandis ei lubata elektrit enne paari nädalat. Senikaua peavad kohalikud hotellid ja poed küünlavalgel läbi ajama.