On kummastav, et ettevõtlusorganisatsioonid püsivad vagurana. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit pole teinud ühtegi avaldust. Vaikimisega kiidavad nad Hanschmidti ärikultuuri heaks ja soodustavad mõtteviisi, et ausalt rikkaks ei saa.

Vaikimine näitab, et Eesti majanduselus peab paika tõde “hunt kodu lähedalt ei murra”. Ärieliit on kergesti haavatav, kõigil on oma väiksemad ja suuremad saladused, oma plekid, mis varjutavad vabariigi presidendi poolt jagatavaid aurahasid. Kardetakse, et oma väljaütlemistega heidetakse bumerang, mis valusalt tagasi lendab. Võimalik, et Hanschmidt on paljude edukate äriliidrite peegelpildiks. Lihtsalt summad on suuremad.

Hoidudes selgete hinnangute andmisest, aitame rajade teed populistidele, kes lubavad võimule saades korra majja lüüa. Eliidis pettunud inimesi on kerge manipuleerida. Kergem on riigitüüri juurde pürgida inimestel, kes alustuseks saadaksid mõne tuntud ärimehe näidisprotsessina rootsi kardinate taha. Seetõttu on oluline, et oma selge arvamuse avaldaksid ka peaminister, vabariigi president, teised võtmetegijad.

Meile meeldib toonitada, kui tähtis on pilt, mille me jätame välismaalastele. Hanschmidti puhul ei ole see esmatähtis. See skandaal ei muuda välisinvestorite suhtumist, seda juhtumit peetakse ühe noore turumajanduse lastehaiguseks, mis tuleb läbi põdeda.

Palju tähtsam on see, milline kuvand tekib tavalistel inimestel edukatest ettevõtjatest. Eesti tulevastele äriliidritele ja ettevõtjatele on meie tänase eliidi reageering lakmuspaberiks, indikaatoriks, mille järgi kujundavad nemad tulevikus oma käitumismallid. Kui me esitleme Hanschmidti kui meest, kes oskas hästi raha teha, meest kui kavalat kombinaatorit, siis me oleme ka tulevikus taoliste tehingute tunnistajaks.

Muidugi võib öelda, et praegu pole veel piisavalt infot hinnangu andmiseks. Või süüdistada ajakirjandust, kes on ühele mehele nõiajahi korraldanud. Või finantsinspektsiooni kombel rõhuda vormile ja jätta tähelepanuta tehingute sisuline külg. Või Eesti Panga presidendi kombel üritada oma kunagised tegemised ja sidemed lihtsalt ära unustada. Või Hanschmidti enda kombel teatada, et esmalt tõendage kahju, siis tehke kindlaks kahju olulisus, ja kui selle tööga olete valmis saanud, siis arvestage, et kogu asi on aegunud.

Äripäevaga sama meelt on näiteks ettevõtjad Rein Kilk ja Heldur Meerits, kes on Hanschmidti käitumist tauninud. Toimetus nõustub Meeritsaga, kelle hinnangul on Hanschmidti juhtumile hinnangu andmine ühiskonnas suunanäitajaks.

Paljudele meeldiks, kui seaduste järgimine ja eetika oleksid sünonüümid ja ebaeetiliselt käitunud tippjuht saaks oma maine tänu seadusetähe aegumisele puhtaks pesta mõne aastaga. Hanschmidti juhtumi puhul pole juriidika kõige olulisem. Me ei saa ühiskonda üles ehitada juristide vaatevinklist lähtuvalt. Me ei saa toetuda mõtteviisile, mille kohaselt on lubatud kõik, mis ei ole seadusega keelatud.

Hanschmidti puhul ei ole vaja korraldada näidisprotsessi ja ta masside rahustuseks risti lüüa. Me peame aga julgema tunnistada, et me ei taha sellist ärikeskkonda, mis muudab kangelasteks Hanschmidti tüüpi ärimehed.