Ärisuhted idasuunal edenevad ELi minnes

Pärast Vene rublakriisi ennast kogunud Eesti ettevõtted on hakanud tasapisi jälle idaturu poole vaatama. Äripäeva hinnangul paranevad Eesti ettevõtjate võimalused idaturul äri teha veelgi, kui Eesti otsustab liituda Euroopa Liiduga.

Kui Eesti liitub ELiga, hakkavad suhetes kolmandate riikidega meile kehtima ELi sees paika pandud reeglid. Esiteks kaovad siis Eestile kõigi eelduste kohaselt Venemaa kehtestatud topelttollid. Kuigi Venemaa pole veel Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige, reguleerib ELi ja Venemaa suhteid partnerlus- ja koostöölepe. Selle alusel kohtlevad mõlemad üksteist nii, nagu oleks Venemaagi WTOs. Nii võidavad liitumisest Eesti ettevõtted, kes on valmis Venemaa turule sööstma. Nagu märkis reedeses Äripäevas Wõro Kommertsi turundusdirektor Silver Ambos, et võetagu vaid tollid maha ja nende autod hakkavad Pihkva poole voorima.

Tõsiseks vastuargumendiks on praegu fakt, et liitudes kaotab Eesti kehtivad vabakaubanduslepingud. Nende seas on ka vabakaubandusleping Ukrainaga, mis on Eesti tähtsuselt kuues impordipartner. Kuid sarnaselt Venemaaga on ELil koostöölepe ka Ukrainaga, kus samuti sätestatud enamsoodustusrežiimi mängureeglid. Kuigi see ei tähenda tariifivaba kauplemist, on see siiski aluseks soodsamatele tingimustele ja paljulubavale tulevikule, sest näeb ette tariifide alandamist.

Eestile on tegelikult kasulik, kui meie majandussuhteid kolmandate riikidega korraldab EL. Tõsi, sellega loobume õigusest ise otsustada. Kuid sest pole hullu, kui euroliidu näol on Eesti selja taga võimas süsteem, mille huvides on võidelda endale välja paremaid tingimusi. See süsteem esindab siis ka Eesti huve.

Ja see süsteem on väga huvitatud soodsast kaubavahetusest Venemaa ja Ukrainaga. Uute liitujate tulles saab EList mõlema riigi jaoks tähtsaim kaubanduspartner. Usutavasti läheb siis ELi pool Venemaa ekspordist, samas kui ELile on Venemaa praegu tähtsuselt kuues kaubanduspartner.

ELi suhtumist mõjutab seegi, et liidu laienedes tulevad Venemaa ja Ukraina “tsiviliseeritud Euroopale” märksa lähemale: viis ELi riiki hakkavad piirnema Venemaaga ja kolm Ukrainaga. Euroliit on korduvalt rõhutanud, et tema huvides on seda piiritagust maailma toetada “majandusreformide edukal lõpuleviimisel”. Nii on ELi-Venemaa tippkohtumistel viimase WTO liikmelisus alati üks võtmeküsimus, Ukrainaga on EL turule juurdepääsu üle peetavad läbirääkimised juba lõpetanud.

Mis puudutab ülejäänud vabakaubanduslepinguid, on need niikuinii sõlmitud liituvate riikidega või maadega, millega ELil on samuti eraldi lepingud.

Kui kõik praegused kandidaatriigid liituvad, loob see suure piirideta ruumi, mis kaubavahetust tunduvalt lihtsustab. Kui praegu tuleb kaardil piir ette iga natukese aja tagant, siis laienedes ulatub Euroopa Eestist alla Itaaliani välja. Ja seda avarust saavad siis ka Venemaalt tulevad ja sinna minevad transpordiveokid vabalt mõõta. Peterburist Rooma ja Lissaboni viivatele maanteedele jääb siis vaid üks piir — praegune Eesti ja tulevane Euroopa Liidu välispiir ja küllap seal hakkab veel liiklus tihenema.