Mõned Tallinna tervishoiuametnikud ning Lääne-Tallinna haigla juhid loodavad, et teised raviasutused Wismari haiglast eeskuju ei võta. Praegu tuleb Lääne-Tallinna Keskhaiglal kulutada miljoneid kroone, et erakliinikuks muutunud Wismari haigla asemel tekkinud auk täita ning psühhiaatriaosakond luua. Haigla vara üleandmist osaühingule-erakliinikule uurib linna sisekontrolör.

Ehkki n-ö teine väike Wismari haigla, mis esimese osaühisusena alla neelas, tegutses rohkem kui viis aastat, ütles Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Vahur Keldrima: “Sellest osaühisusest sain teada möödunud aasta lõpus.”

Ta lisas, et vastavalt volikogu otsustele rajaneb Lääne-Tallinna Keskhaigla linnahaiglatel ning Wismari haigla pidanuks moodustama psühhiaatriaosakonna.

Vahur Keldrima on ametnik, kellele allus Wismari haigla peaarst Valdur Jänes ajal, mil haigla veel linnale kuulus. Peaarst Valdur Jänes lõpetas likvideerimiskomisjoni esimehena mullu novembris iseseisva Wismari haigla tegevuse ära, nagu kord ette nägi, et Lääne-Tallinna Keskhaigla koosseisu üle minna. Haigla inventari ei andnud ta üle Lääne-Tallinna Keskhaiglale, vaid enda firmale WH Ravikeskus ning kutsus sinna tööle kõik haigla arstid.

Wismari haigla hoone kuulub luterlikule kirikule. Möödunud aasta lõpus sõlmis peaarst Jänes uue rendilepingu kiriku ja haigla vahel mitte enam Wismari haigla ja kiriku, vaid enda esindatava OÜ WH Ravikeskuse ja kiriku vahel.

Vahur Keldrima väitel küsis Wismari haigla likvideerimiskomisjon Lääne-Tallinna Keskhaiglalt, kas viimane vajab Wismari haigla vähem väärtuslikku vara, nagu mööblit, arstirohte jms. Lääne-Tallinna Keskhaigla vastas, et vajab küll, ent jäi varast ilma, sest Valdur Jänes müüs inventari ilma loata 170 000 krooni eest WH Ravikeskusele ehk sisuliselt endale.

“Ma karistasin Valdur Jänest distsiplinaarkorras noomitusega, sest ta rikkus linnavara võõrandamise korda,” ütles Keldrima. “See vara oli ju linna vara.” Keldrima lisas, et tulnuks korraldada enampakkumine.

Tema väitel ei lähtunud Jänes oma eraettevõtet luues mitte haigete, vaid eelkõige isiklikust huvist. “Alkohoolikute ravi on täiesti omaette turuniðð.”

Krediidiinfo andmetel asutati WH Ravikeskus 1996. aasta lõpus, 1998. aastal moodustas ettevõtte käive 320 000 krooni ning teenis kasumit ligi 42 000 krooni. Ettevõtte juhatusse kuuluvad Valdur Jänese kõrval ka mitmed teised haigla arstid.

2000. aastal kujunes WH Ravikeskuse käibeks enam kui miljon krooni ning kasumiks väitis ettevõte ligi 195 000 krooni.

Seega istus Valdur Jänes alates erafirma loomisest korraga kahel toolil, juhatades nii linnale kuuluvat haiglat kui haigla sees tegutsevat erameditsiiniettevõtet.

Kui Tallinna politseiprefektuur kuulutas suvel välja miljoni kroonise riigihanke joobeekspertiiside korraldaja hankimiseks, võttis Valdur Jänes sellest osa WH Ravikeskuse esindajana ning napsas Lasnamäe Tervisekeskuse eest võidu.

“Osaühing loodi anonüümse abi andmiseks,” ütles Valdur Jänes, pidades silmas ravialuseid, kes soovisid vältida n-ö suures Wismari haiglas registreerimist. “Kui linn otsustas Wismari haigla kaotada, otsustasid arstid osaühingusse üle minna.” Tema jutust selgus, et kirjeldatud käik oli igati loomulik, tagamaks Wismari haigla areng.

Lääne-Tallinna Keskhaigla juht Peep Põdder ütles: “Suur üllatus Lääne-Tallinna Keskhaiglale, meile on selline osakond äärmiselt oluline.”

Haigekassa Harju osakonna direktor Ado Viik rääkis, et haigekassani jõudis uudis Wismari tohtrite lahkulöömise kohta paar nädalat pärast Lääne-Tallinna Keskhaiglaga teenuste ostu-müügi kava kokkuleppimist hilissügisel.

Lääne-Tallinna Keskhaigla juhid said Wismari tohtrite lahkumisest omakorda teada haigekassalt.

Viik rääkis, et loomulikult arvestas haigekassa partnerina Lääne-Tallinna Keskhaiglat. Wismari haigla tegeleb praegusel kujul erakliinikuna eelkõige võõrutusraviga ning pole võimeline vastu võtma kiirabiga haiglasse sattuvate narkomaanide tulva, nagu hiljuti juhtus. Tänaseks on haigekassa siiski sõlminud Wismari haiglaga kolmeks kuuks 800 000kroonise lepingu.